Sõnnikumardikas hoiab kurssi Linnutee järgi
 Priit Ennet Sõnnikumardikas tundub olevat nii naturaalselt maalähedane mutukake kui üldse olla saab. Veeretab aga oma sõnnikukuulikest ega huvitu kõrgematest sfääridest mitte üks raas. Kuid nüüd tuleb välja, et see mulje on ekslik. Sõnnikumardikas tunneb vägagi elulist huvi taevaste asjade vastu.    Rootsi ja Lõuna-Aafrika teadlased kirjutavad ajakirjas  Current Biology, et Aafrikas elutsevad sõnnikumardikad orienteeruvad taevatähtede järgi. Seni on teada, et tähtede järgi leiavad õige tee linnud ja hülged ja muidugi ka mõned asjatundlikud inimesed, aga Marie Dacke Lundi ja Witwatersrandi Ülikoolist on nüüd koos kolleegidega avastanud, et tähtede järgi kulgejaid leidub ka putukate seas.    Üsna uskumatu, kui arvestada, et teised teadaolevad tähtede järgi orienteerujad on linnud ja imetajad, ja sugugi mitte kõik nende seast. Aga tuleb uskuda, sest Dacke ja ta kolleegid tegid sõnnikumardikatega katseid, kus panid neile pähe väikesed mütsikesed, mis takistasid neil ülalt tulevat valgust näha. Katseid ei tehtud küll vabas looduses, vaid Witwatersrandi planetaariumis. Tuli välja, et ilma varjemütsikeseta sõnnikumardikad kulgesid planetaariumipõrandal kõrvalekaldumatult sirgjoonelist trajektoori mööda, mütsikest kandes aga kaotasid sihi.    Mardikad ei vaatle siis tegelikult mitte üksikuid taevatähti, vaid jälgivad suurest hulgast tähtedest koosneva Linnutee õrna kuma. Üksikuid tähti sõnnikumardika väike liitsilm enamasti küllap ei seletagi. Aga pisikese putuka ja tema veel pisema aju kohta on selline suunaleidmisviis kahtlemata tubli saavutus. Vaat et tublimgi saavutus kui ereda kuu ja särava päikese järgi sirgel kursil püsimine, millega sõnnikumardikad, nagu juba varemgi teada, samuti hakkama saavad.    Vaata veel: Dung Beetles Follow the Milky Way: Insects Found to Use Stars for Orientation (Science Daily) 
