Eksootiline keraamika üllatab veehülgavusega
 MIT teadlased on leidnud, et valdav enamik haruldasi muldmetalle sisaldavatest keraamilistest materjalidest on loomuomaselt vetthülgavate omadustega, mis pakub võimalikku alternatiivi hetkel kasutatavatele hüdrofoobsetele materjalidele, mis äärmuslikes tingimustes nagu jõujaamade auruturbiinides ülimalt altid lagunema on.   Vetthülgavate materjalide rakendamine kujutab endas pea alati teatavat kompromissi. Enamik klassi kuuluvatest ühenditest hakkavad kõrgemal temperatuuril kiiresti lagunema. Samuti ähvardab neid pea samal määral lihtlabane mehaaniline kulumine. Teised, äärmuslike tingimuste suhtes vastupidavamad, näiteks keraamilised materjalid armastavad end aga tavaliselt veega siduda. Vee hapniku aatomitel pole oma elektronide jagamise vastu midagi, mille metallid võimalusel rõõmuga vastu võtavad  Seeläbi valgub vesi üle kogu nende pinna ja vähendab oluliselt seadmete efektiivsust.   Uues uurimuses tuli Massachusettsi Tehnikaülikooli järeldoktoril Gisele Azimi'l mõte hapniku aatomite helde pakkumise esitamist võimalikult palju raskendada. Selleks heade eeldustega on lantanoidideks kutsutavad metallid. Viimaseid eristab muuhulgas teistest nende elektronkihi ehitus. Mil teistel on tavatingimustel selles tühjad kohad välimises kihis, siis lantanoididel on elektronidega täitmata osa sisemistest orbiitidest. Seeläbi on need suuresti keskkonna eest varjestatud. Huvitaval kombel oli tahk antud kontekstis seni valdavalt tähelepanuta jäänud.   Azim lõi koos kolleegidega hüpoteesi tõestamiseks 13'st eelnevalt jahvatatud lantanoidioksiidist kuumutamise ja kõrge rõhu abil keraamiliste materjalide omadustega  kettakesed. Ent kokkupuutel veega märgamist sellegipoolest ei esinenud – materjalid olid hüdrofoobsed. Loodud ühendite vastavad omadused ei halvenenud isegi pärast kahe tunnist kuumutamist tuhandet kraadi ületavatel temperatuuritel. Lisaks olid need vastupidavad abrasiivsete omadustega ränikarbiidiga töötlemisele, misläbi kujutaks nende energeetikatööstuses kasutamine tõenäoliselt märkimisväärset kokkuhoidu.   Materjali laiemal rakendamisel tuleb samal ajal hoolikalt jälgida nende valmistamisprotsessi. Lantanoidid jäid tõenäoliselt pikka aega tähelepanuta, kuna esialgsetes uurimustes hüdrofoobsuse ilmnemist säärases ulatuses ei täheldatud. Vetthülgavad omadused on kiired kaduma, kui algses ühendis kõikidel aatomitel hapnikut paariliseks ei ole. Järgmise sammuna plaanib töörühm katsetada nende rakendamist reaalsetes rakendustes nagu auruturbiinides ja tuulegeneraatorite labade kattematerjalina.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature Materials.Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
