Vana seedripuu aastarõngad on kosmilise plahvatuse tunnistajad
 Priit Ennet   Üle tuhande aasta tagasi, 8. sajandi teisel poolel tabas Maakera suur kosmilise kiirguse voog. Seda võib arvata vanadest puudest ja vanast jääst leitud isotoopide järgi. Mõnede teadlaste väitel oli kiirguse allikas meile suhteliselt lähedal toimunud gammasähvatus. Jaapani teadlased eesotsas Fusa Miyakega Nagoya Ülikoolist avastasid möödunud aastal, et kahes Jaapanis kasvavas seedripuus on aastatel 774 ja 775 tekkinud aastarõngastes erakordselt rohkesti isotoopi süsinik-14. Nii rohkesti, et seletada saab seda ainult väga suure energiaga kosmiliste kiirte Maale jõudmisega. Ka Euroopa ja Ameerika puudest on samast ajajärgust avastatud süsinik-14 rohkust, Antarktikast võetud jääproovides sisaldab aga samal ajal tekkinud jääkiht tavapärasest rohkem berüllium-10, mis samuti viitab võimsa kosmilise kiirguse olemasolule. Miyake oletab, et kiirgus võis pärineda Päikese hiigelloitest. Aga mõned teised teadlased ei ole loite-seletusega rahul, sest nende arvates oleks väga suurest ja eredast loitest põhjustatud virmalisi olnud näha isegi troopika-aladel ja neid oleks kindlasti ajalooürikutes mainitud. Valeri Hambaryan ja Ralph Neuhäuser Saksamaalt Jena Ülikoolist käivad nüüd Briti Kuningliku Astronoomiaseltsi kuukirjas välja teooria, et kiirguse allikaks oli inimsilmale nähtamatu gammasähvatus. Gammasähvatused on võimsad kiirguspursked, mis arvatakse tekkivat näiteks siis, kui kiirelt pöörlev täht tõmbub kokku neutrontäheks või mustaks auguks. Nende seas on ka kõige võimsamad teadaolevad plahvatused universumis, mida seni on õnneks nähtud ainult väga kaugetes galaktikates. Hambaryan ja Neuhäuser aga leiavad, et seekord võiks tegu olla esimese teadaoleva gammasähvatusega meie galaktikas. Ainult et see oli siis muud tüüpi gammasähvatus kui need kõige võimsamad ja võis tekkida näiteks kahe neutrontähe kokkupõrkel. Vaata veel: 8th-century tree rings hint at close-range space blast (New Scientist)
