Kohvipleki äärerant kujuneb keeruka võrrandi järgi
 Priit Ennet Kui kohvi tilgub lauale või isegi põrandale ja jääb mingil põhjusel mõneks ajaks pühkimata, siis ajapikku kuivab kohviloiguke ära ja sinna, kus oli loigukese äär, jääb järele seest tühi tume rõngas. Rühm Ameerika teadlasi avastas möödunud aastal, et nähtus on seotud asjaoluga, et kohv sisaldab keraja kujuga kohvipuruosakesi.   Vedelikud, kus osakeste kuju on teistsugune, sellisteks rõngasteks ei kuiva.  Nüüd kirjutab sama uurimisrühm ajakirjas Physical Review Letters, et kohvirõngaste teket kirjeldab seesama võrrand, mis kirjeldab ka bakterikultuuride kasvu ja paberi põlemist.    Pennsylvania Ülikooli teadlased eesotsas Arjun Yodhiga jälgisid puruosakeste liikumist kuivavas kohvitilgas läbi mikroskoobi ja mõõtsid seejuures nende osakeste ruumilise jaotuse muutusi.    Uuring on teaduslikus mõttes tegelikult üsna tähtis, sest kuivav kohvitilk pakub harukordse võimaluse niinimetatud KPZ-võrrandiga ehk Kardari–Parisi–Zhangi võrrandiga kirjeldatavaid nähtusi katseliselt uurida. Teiste KPZ-nähtuste kulgu nimelt ei olegi niisama lihtne juhtida.    KPZ-võrrand on mittelineaarne stohhastiline osatuletistega diferentsiaalvõrrand, nii et lihtsana tunduv kohvitilk ei olegi tegelikult üldse nii lihtsake midagi.    Vaata veel: Focus: Coffee Stains Test Universal Equation (Physics) 
