Labor, kus kasvatatakse õnnelikke rotte
 Toimetaja Astra Merivee Keegi pole märganud, et linnud või roomajad naeraksid, küll aga naeravad šimpansid ja orangutanid kõditamisel kõigest kõrist. Ka hüaanid naeravad, kuid hoopis siis, kui nad pahandavad ja oma tahtmist ei saa. Üks kuulsamaid eesti psühholooge maailmas, emotsioone uuriv neuroteadlane Jaak Panksepp sai ülemaailmselt tuntuks just selle lihtsa avastusega: ka rotid kihistavad inimkõrvale kuuldamatut naeru, kui neid mõnusalt kõdistada. Ka lõbusalt mängivate rottide tembutamist saadab pidev 50 kHz sagedusel kõlavate siutsatuste kakofoonia, mille põhjal võib järeldada, et need on häälitsused, millega rotid väljendavad oma positiivseid emotsioone. Sonograafiline analüüs lubab arvata, et mõned siutsatused – nagu mõne inimese naergi – on teistest rõõmsamad.Professor Panksepp usub, et üks peamisi soove, nii meie kui rottide puhul, on tunda end õnnelikult. Ta väidab ka, et tema laboris osatakse õnnelikkust mõjutavaid geene manipuleerides kasvatada õnnelike rotte.Vaata veel videoklippi: kus heidetakse pilk professorile kodusesse keskkonda, kus üsna koduselt tunnevad end ka sõbralikud ja targad laborirotid. 
