Tahm mängib kliimamuutustes arvatust suuremat rolli
 Ajakirjas The Journal of Geophysical Research ilmunud raportis tõdeb rahvusvaheline kliimateadlaste töörühm, et põlemisel eralduva tahma mõju võib maailmale kliimale olla tunduvalt suurem, kui seni arvatud. Leid osutab kiirele võimalusele vähemalt ajutiselt ülemaailmseid kliimamuutusi pidurdada.   Enamike veel lähiminevikus kasutatud kliimamudelite kohaselt pole tahmaosakestel maailmale kliimale väga suur mõju. Vaatenurk on aga hiljuti muutuma hakanud. Selle tipuks on uus 232-leheküljeline iga-aastane raport, mis tõukab seni CO2 järel teise mõjukaima kasvuhoonegaasina püsinud metaani kolmandale kohale.   Analüüsi kohaselt alahindas näiteks Rahvusvahelise Kliimapaneeli 2007. aasta raport selle võimet soojusenergiat atmosfääri lukustada ligikaudu kahekordselt. Nii leiti, et 2005. aastaks olid tahma poolt alates tööstusajastu algusest põhjustatud kaudsed ning otsesed efektid suurendanud neelduva energia hulka ruutmeetri kohta 1,1 W (vati) võrra. Süsinikdioksiidi mõju oli akumuleerunud 1,56 W/m2kohta.   Kuigi teatud tüüpi tahmaosakesed aitavad päikesekiirgust kosmosesse tagasi peegeldada, kahvatub nende mõju ülejäänud osakeste mõju kõrval. Lisaks õhus infrapunakiirguse neelamisele tumendavad need maha langedes ka liustikke ja lumekatet, mis langetab omakorda viimaste albeedot. Täiendavalt võivad tahmaosakesed muuta piir- kondlikke ilmaolusid, neist tähtsamana Kagu-Aasia mussoonvihmade tüüpilist esinemisaega, mis saagikasvatust raskendab.     Tahma allikad on sõltuvalt regioonist küllaltki erinevad. Läänemaailmas ja Aasia tööstusriikides on selleks peamiselt diiselkütet kasutavad autod, mis seoses süsinikdioksiidi emissionide piiramisega viimasel ajal populaarsust kogunud on. Arengumaades eraldub tahm peamiselt algelisemates pliitides biomassi põletamisel ja keroseeni lampide kasutamisel. Lisaks tekitab maailmas probleeme näiteks eramajades küttematerjalina söe kasutamine.   Nimetatud põlemisprotsesside käigus eralduvad peenosakesed mõjutavad otseselt ka inimeste tervislikku seisundit, suurendades hingamisteede- ja südamehaiguste riski. Viimane pakub seega tahma emissioonide vähendamiseks ja alternatiivide otsimiseks lisaargumenti ning tõstab tõenäoliselt vastavateks sammudeks poliitilist tahet.     Arvestades, et tahm püsib harilikult õhus kuni kümme päeva, oleks sellel pea kohene tugev mõju. Agressiivsemalt tahma emissioone kärpides võiks eelmisel aastal ajakirjas Science ilmunud analüüsi kohaselt soojenemise kiirust järgmise 40 aasta vältel poole võrra pidurdada. Paraku taandub  vastavasisulise ülemaailmse kokkuleppe sõlmimine prioriteetsemaks peetava CO2 kärpeplaanide varju.   Samas rõhutab raport, et tahma hõlmavate kliimaprotsesside täielikuks mõistmiseks on veel pikk tee käia. Tüüpiliseks näiteks on eelmise aasta ajakirjas Science ilmunud teine uurimus, kus leiti, et tahm neelab teatud laboris tehtud eksperimentidega võrreldes atmosfääris märkimisväärselt vähem soojuskiirgust. Põhjuseks on süsiniku lembus end mitmesuguste atmosfääris leiduvate kemikaalidega siduda.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas The Journal of Geophysical Research. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
