Facebook kergitab enesehinnangut, ent kahandab -valitsust
 Toimetaja Laur Kanger Facebooki kasutamine näib meie käitumisele vähemasti lühiajalist mõju avaldavat – paraku mitte soodsat. Nii selgub ameerika teadlaste uuringutest, et näoraamat tõstab küll enesehinnangut, ent langetab enesekontrolli nii virtuaalses kui tegelikus maailmas.   Selleks korraldasid Pittsburghi ja Columbia ülikoolide teadlased Keith Wilcox ning Andrew T. Stephen viis erinevat uuringut kokku üle 1000 Facebooki kasutajaga. Neist esimeses hindasid osalised, kui nõrgalt või tugevalt nad sõpradega näoraamatus seotud on. Seejärel jaotati vastanud kahte gruppi: ühel lasti Facebooki kasutada, teisel selle kasutamise kogemust kirjeldada. Lõpuks täitsid inimesed enesehinnangut mõõtva küsimustiku. Selgus, et Facebooki kasutamine või kasutamise kirjeldamine ei avaldanud enesehinnangule mingit mõju. Küll aga osutus oluliseks teguriks see, kui tihedalt seotuks vastaja end Facebooki sõpradega pidas: nimelt oli just selliste inimeste enesehinnang kõrgem.   Teises katses tahtsidki uurijad teada saada, miks tugevad virtuaalsidemed ning kõrgenenud enesehinnang seotud on. Siin lasti katsealustel viie minuti jooksul Facebookis ringi vaadata. Mõned pidid pöörama tähelepanu infole, mida teised nendega jagavad, teised aga sellele, mida nad ise avalikuks teevad. Uurijad järeldasid, et enesehinnanguga kaasnes tõus vaid juhul, kui inimesed keskendusid enese jagatavale infole. Teisisõnu võis kahe uuringu põhjal väita, et inimeste enesehinnangut kergitab info, mida jagatakse inimestega, kellega tuntakse end lähedalt seotud olevat.   Kolmandas katses pidi osa katsealuseid kasutama Facebooki, osa aga CNN-ist uudiseid lugema. Seejärel tuli valida, kas kaera- või šokolaadiküpsise vahel. Sotsiaalvõrgustikku kasutanud napsasid suurema tõenäosusega just viimase. Neljanda katse algtingimused olid üldjoontes samad, ent lugemismaterjaliks kollane meedia (TMZ.com). Nüüd tuli katsealustel aga etteantud tähtedest sõnu moodustada. Keskeltläbi varem andsid alla Facebooki kasutanud inimesed.   Viimases uuringus püüti kindlaks teha sotsiaalvõrgustiku kasutamise ning enesekontrolli seost. Osalised täitsid ankeedi, milles küsiti nende pikkust, kaalu, krediitkaartide arvu, krediidivõlga ning sõprade arvu tavaelus. Taas selgus, et neil, kel Facebookis inimestega tihedaid sidemeid, on keskmisest kõrgem kehamassiindeks, suurem krediidivõlg ning halvem laenuprofiil.   Kõigest sellest järeldavad Wilcox ja Stephen, et Facebooki kasutamine suurendab küll enesehinnangut, ent vähendab samas inimeste enesekontrolli võimet. Nii tuleks nende sõnul keskenduda nüüd sellele, millised kasutajagrupid sotsiaalvõrgustike kasutamise kahjuliku mõju all enim kannatavad. Samuti tuleks välja uurida, milline on võrgustike kasutamise pikaajaline mõju.   Artikkel „Are Close Friends the Enemy? Online Social Networks, Self-Esteem, and Self-Control“ ilmus ajakirjas Journal of Consumer Research.   Vaata veel: Social networks may inflate self-esteem, reduce self-control (EurekAlert!)   
