Island, geoloogide paradiis
Müstiline Island, mis kohati võib kohalikele näida elamiseks paras põrgu, on geoloogidele teaduse tegemiseks paradiis. See on ainuke koht maailmas, kus maa peal toimuvad merealused laamtektoonilised protsessid. Ning Islandilt võib leida ka erosiooni poolt hävitatud kunagistest hiiglaslikest vulkaanidest alles jäänud orge, milles geoloogid ja vulkanoloogid ürgsete tulemägede sügavustes asunud kambreid uurivad. Imedemaale Islandile on tee leidnud ka mitmed Eesti teadlased. Island on ainuke koht, kus ookeani keskahelik on tõusnud veepinnast kõrgemale, luues teadlastele tallermaa, kus tükikest ookeani põhjast saab uurida ilma vetesügavustesse laskumata. "Sest ookeani kohta me teame ju tegelikult väga vähe. Ilmselt Marsi kohta on varsti võimalik öelda, et me teame palju rohkem, kui oma ookeanisüvikute kohta, kus suurem osa laamtektoonikat juhtub ja suur osa maakera vulkaane purskab, mida me kunagi ei näe. Aga Islandil on see kõik kätte toodud. Lendad lennukiga sinna või sõidad laevaga ja võidki uurida," põhjendab geoloog Alvar Soesoo, miks Island geolooge justkui magnetiga enda poole tõmbab. Ürgvulkaanide kambritest leidis Soesoo aluselise, musta värvi magma kõrvalt, mis ongi tüüpiline ookeani koorele, ka graniitset magmat. Seda ei tohiks Islandi vulkaanides olla, kuna graniitne magma tekib siis, kui üles sulab kontinentaalne maakoor. Island koosneb aga kahe laama vahele tekkinud värskest pinnasest. "Kaardistasime kogu kambri ära ja võtsime tüüpilistest kivimitest kaardistamise käigus proovid. Me leidsime tegelikult kolmes orus ühe suure tsentraalse vulkaani kambri jäänused, nii et see vulkaan oli olnud väga suur. Need kivimid läksid mikroskoobi alla, kus me määrasime ära kõiksugu mineraalid ja mineraalsed suhted. Uurisime mineraalide koostist veel elektronmikroskoopia all ja üldkivimid läksid puuderdamisse. Nendest puudritest tehti täielik keemiline analüüs nii põhikomponentide kui ka jälgelementide analüüs ja siis hakkasime neid erinevaid magmasid keemilise koostise järgi lihtsalt kokku panama ja süstematiseerima," kirjeldab Soesoo Islandil toimunud uurimistöö protsessi. Graniite tavaliselt ei seostata ookeani koorega. Selleks, et graniitset magmat tekitada ei piisa vahevöö ülessulamisest. Selleks on vaja juba kontinentaalset koort üles sulatada. Kuidas on graniitne magma Islandile on tekkinud, selle kohta on teadlastel kaks võimalikku seletust. "Kunagi, kui Islandi saar või Põhja-Atlandi ookean tekkis, umbes 65 miljonit aastat tagasi, kui Gröönimaa ja Šotimaa vahel hakkas spreading või uue ookeanilise basseini kasvamine pihta, võib-olla sellest ajast on mingi plokike jäänud triivima sellest kontinentaalsest koorest, mis moodustab nüüd Islandi saare tuuma. Me ei tea seda täpselt," räägib geoloog.Islandi all on ilmselt ka hotspot ehk kuum täpp. Et see asub laamade lahknemise paigas, on paras kokkusattumus, enamasti üllatab kuum täpp just sellega, et ta tekib kusagile laama keskele, kus vulkaanid purskama ei peaks. Arvatakse, et kuuma täpi tekitab vana laamaserv, mis on teise alla sukeldudes sattunud vahevöösse ning jätkanud seal oma rännakuid. "Vahepeal arvati, et see laam sulab üles, tekib magma ja lahustub vahevöösse ära. Nüüd me ikkagi teame, kasutades ka seismilist tomograafia meetodit, mis lubab vaadata vahevöö alumiste osadeni, et need laamad ikkagi jätkavad oma teekonda, selgitab Soesoo. Ja teada on, et vahevöös on mingid piirkonnad millegipärast kuumemad.  "Sinna on võib olla ladestunud kunagiste ookeanide põhjad, mis on reisinud läbi kogu vahevöö ja sinna seisma jäänud. Ja kui te kujutate ette, et nüüd see laam kuskilt sukeldub ühe teise laama alla, siis ta sukeldub sügavale vahevöösse, kuni mingil ajal see laama ots jõuab vahevöö alumistesse osadesse ja läheb vastu välistuuma," kirjeldab geoloog. Uuemate teooriate kohaselt võib see  moment, kui laama ots puutub välistuuma kihte, tekitada uue kuuma täpi või vulkanismi. Kui see nii on, siis pole järgmise kuuma täpi tekkimise kohta võimalik ette ennustada. See võib põhimõtteliselt tekkida igal pool. Saate "Püramiidi tipus" põhjal kirja pannud Astra Merivee. Saate autor Astrid Kannel. Vaata veel videoklippi, kus Alvar Soesoo räägib uurimistööst Islandil. 
