Bambushai embrüod tajuvad elektrivälju
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Austraalia bioloogid leiavad ajakirjas PLoS ONE ilmunud uurimuses, et juba bambushai embrüod suudavad tajuda potentsiaalse neid ohustuva kiskja lihaste kokkutõmmetetest tingitud nõrka elektrivälja ning ettevaatusabinõuna tähelepanu äratamise vältimiseks paigale tarduda.   Haid rakendavad jahipidamisel ülimalt edukalt oma kuuendat meelt – võimet tajuda isegi ülinõrku elektrivälju. Juba pelgalt saagi elutegevusest piisab, et kala oma ohvri asukohta määrata saaks. Ent iga kiskja on kunagi ka ise väike ja oht saakloomaks langeda on sama suur kui kõigil teistel. Mõned hailiigid heidavad nimelt oma järeltulijate embrüod vette ristkülikukujulistes nahksetes kotikestes, kus need on potentsiaalselt haavatavad rohkem kui viie kuu vältel.   Seni kuni harilikult vetikamasside külge haakuv raskesti märgatav paun suletud on, pole tõenäosus selle märkamiseks kuigi suur. Embrüo ei tekita kiskjate poolt märgatavat vee liikumist ning ka sellele omane lõhn ei saa kuigi kaugele levida. Teatud hetkest aga kotike avaneb. Noor organism peab enda edasiseks hapnikuga varustamiseks hakkama sabaosa liigutama, et pauna värsket vett toimetada. Teguviis tõmbaks paratamatult tähelepanu, kui mingisugune eelhoiatusmehhanism lähevast ohust täielikult puuduks.   Ryan Kempsteri töörühm leidis aga, et pauna avanemise ajaks ongi juba elektrivälja taju piisavalt kaugele arenenud. Kiskjat matkiva elektrivälja lähendamisel lõpetas embrüo nii oma saba kui ka isegi lõpuste liigutamise. Tasub rõhutada, et reaktsioon leidis aset vaid kiskjate hingamisele omase välja puhul. Lisaks selgus, et embrüod võivad erinevate stiimulitega kohaneda ning rünnaku puudumisel nad pikapeale enam konkreetsele väljale ei reageeri.     Töörühm loodab, et katsete käigus kogutud teadmised aitavad luua efektiivsemaid haipeletajaid. Üha kahanevate hai populatsioonide valguses on nende ja inimeste vaheliste kohtumiste vähendamine ainuvõimalik lahendus.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas PLoS ONE. 
