Soojenev kliima võib tuua ajutise jahenemise ja tormide sagenemise
 Priit Ennet Keegi ei tea täpselt, mida kliima tulevikus teeb, aga teadlased simuleerivad võimalikke arengukäike arvutimudelite abil. Mõnigi mudel lubab selleks sajandiks suurt soojenemist. Ent New-Yorgis NASA Goddard'i instituudis töötava kliimateadlase James Hanseni kokkupandud mudeli kohaselt võib kiirel soojenemisel olla ootamatu kõrvaltoime – kiire jahtumine.   Asi on selles, et kui maailma keskmine temperatuur kõigepealt kõvasti tõuseb, siis sulab suur osa Gröönimaad ja Antarktikat katvast jääst. Jää sulavesi on aga alguses jääkülm. Kui maailmamerre lühikese ajaga suures koguses jääkülma vett juurde tuleb, siis läheb merevesi külmemaks. Ja mitte ainult merevesi, Hanseni mudeli kohaselt langeb kogu planeedil pinnalähedane temperatuur paari kraadi võrra.   Esmapilgul võib see uus jahenemine tunduda kuumenenud planeedi jaoks vägagi tervitatav. Ent esiteks on nähtus loomult tõenäoliselt ajutine. Teiseks kasvab polaarjää sulamise tagajärjel pooluste ja ekvaatori temperatuurivahe suuremaks, mis omakorda tekitab sagedasi tugevaid torme ja muid nn. äärmuslikke ilmaolusid.   Nii näitab siis James Hanseni jää kiiret sulamist arvesse võttev kliimamudel. Teistel teadlastel on oma mudelid. Enamasti näitavad need, et polaarjää sulab uue jahenemise vallandamiseks siiski liiga aeglaselt.   Loe lisaks: Sea level rise could lead to a cooler, stormier world (New Scientist) 
