Tööl igavlemine suurendab loovust
 Toimetaja Laur Kanger Ülemuse seisukohast võib tunduda, et tööpostil igavlevad alluvad on nuhtlus, millest võimalusel vabaneda tuleks. Briti teadlased näitasid nüüd aga, et logelev mõistus võib hoopistükkis loovaid lahendusi sünnitada.   Selleks korraldasid Central Lancashire'i ülikooli teadlased kaks katset. Neist esimeses pidid 40 inimest veerand tundi telefoniraamatust numbreid ümber kirjutama. Seejärel lasti neil nuputada plastikust topsidele võimalikult erinevaid kasutusviise. Katsealuste tulemusi võrreldi kontrollgrupi omaga, kel lasti täita vaid viimast ülesannet. Nii ilmneski, et eelnevalt igava ülesandega tegelenud grupp osutus loovamaks.   Tahtes veenduda, et tulemust selgitab just nimelt igavlemine, kordasid teadlased katset. Seekord lasti aga veel kolmandal grupil täita ülesannet, mis enim ajaviitmist võimaldas – nimelt tuli 30 inimesel telefoniraamatust numbreid lihtsalt lugeda.   Taas osutus kontrollgrupp vähim loovaks. Seevastu numbreid lugenud indiviidid olid loovamad kui neid kirjutanud inimesed. Seepärast oletavadki teadlased, et passiivsemat osavõttu nõudvad igavad tegevused – näiteks lugemine või koosolekutel osalemine – võivad loovust suurendada. Seevastu kirjutamine, mis rohkem keskendumist nõuab, pärsib igavlemisest sündinud loovuse esiletõusu.   Järgmise sammuna soovivad teadlased leiu laborist praktikasse tõsta. Teisisõnu tahavad nad välja uurida, kas ülemused saaks alluvate tööl igavlemist kuidagi enda kasuks pööratavõi peavad nad leppima nõrga lootusega, et nürimeelsed tööülesanded ehk mõne töötaja isiklikku loometegevust ergutavad.   Uuringut esitletakse täna Briti Psühholoogiaseltsi aastakokkutulekul.   Vaata veel: Being Bored at Work Can Make Us More Creative (ScienceDaily) 
