Marsi missioon kimbutaks unehäiretega
 Marsi reisi võimalike füsioloogiliste ja psühholoogiliste mõjude matkimiseks läbiviidud 520-päevase isolatsioonikatse läbinud viieliikmelise meeskonna neuroloogilise seisundi analüüs näitab, et simulatsiooni tingimustega kohanes vaid selle kaks liiget. Ülejäänutel tekkisid tõsised uneprobleemid ja ööpäevarütmide häired, mille tagajärjel langes tõsiselt ka nende kognitiivne võimekus.   Venemaa teadusteakadeemia ja Euroopa Kosmoseagentuuri eestvedamisel läbiviidud eksperiment algas 2010. juunis Moskva äärelinna tööstuskompleksis. Pärast keskkonnast hermeetiliselt isoleeritud kapslisse sulgemist oli kahest eurooplasest, ühest hiinlasest ja kolmest venelasest koonsneva meeskonna ainsaks võimaluseks välismaailmaga suhelda telefoni ja interneti vahendusel. Seejuures oli iga saadetud signaali viiteaeg kuni 20 minutit. Missiooni vältel jälgiti igapäevaselt nii nende meditsiinilist-, füüsilist- kui ka psühholoogilist seisundit.   Stressi ennetamiseks oli meeskonnal iga nädal kaks vaba päeva, mida võisid nad sisustada  näiteks lugemise, DVD'de vaatamisega ja mängkonsooli kasutamisega. Ent matkiva reisi monotoonsusel, suletud ruumidel ja kunstlikul valgustusel oli selle liikmete ööpäevarütmidele oma mõju. Aktiivne ärkveloleku aeg langes esimese kolme kuu jooksul drastiliselt. Järgneva 13 kuu vältel olid taolised negatiivsed muutused aeglasemad, ent missiooni lõpuks oli näitaja kuhjunud 7%'ni. Meeskonna liikmete keskmine uneaeg oli päevas ligikaudu 7,39 tundi.   Samas kaotas neist üks täielikult Maa ööpäevale vastava ööpäevarütmi, mis pikenes 25 tunnini.   Asjaolu tähendas, et viiendiku ajast oli ta kas ainsana ärkvel või magamas. Teisel meeskonnaliikmel kujunes harjumus ka päeval magada, mis akumuleerus sarnase töörütmist väljasolekuni. Missiooni lõpuks kasvas kõigi keskmine uneaeg – ühe erandiga. Viimase magades veedetud aeg vähenes järkjärguliselt, mis viis viimaks kroonilise une puudujäägini. Unedeprivatsiooni tagajärjel toimunud kognitiivse võimekuse langus suurendas kontsentratsiooni ja tähelepanelikkust hindavas testis hüppeliselt vigade tegemist. Neljandal meeskonnaliikmel tekkis depressioon.   Seega aklimatiseerus uut tüüpi keskkonnaga edukalt vaid kaks meeskonnaliiget. Tasub rõhutada, et eksperimendis osalejad sõeluti välja tuhandete kandidaatide seast. Katsetulemused viitavad, et senisest enam tuleks sõelumis- protsessis just nende uneharjumustele tähelepanu pöörata. Samuti jõuti järeldusele, et kasutatud kunstlik valgus- tus oli tõenäoliselt liialt tuhm ning ei võimaldanud ööpäevarütmide häälestamist edukalt kompenseerida. Kindlate ööpäevarütmide kujunemist võis takistada ka meeskonnaliikmete võimalus ise valgustust sisse- ning välja lülitada.   Lisaks tuleb arvesse võtta, et reaalse Marsi reisi puhul, kus kavas on ka planeedile maandumine, tekiks ööpäevarütmidesse veelgi suurem hälve. Marsi ööpäev on 24,65 tunni pikkune. Meeskonnaliikmete erinevad unerežiimid suurendaksid aga omakorda õnnetuste ja vigastuste ohtu.   Töörühma  uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusteakadeemia toimetistes. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa  
