Elavhõbe röövib Euroopalt enam kui 600 000 IQ-punkti aastas
 Toimetaja Laur Kanger Kui palju võiks Euroopale tervikuna elavhõbedast tekkinud tervisekahjustused maksma minna? Just niisuguse küsimuse esitasid rahvusvahelise uurimisrühma esindajad. Selgus, et 600 000 IQ punkti või ümberarvutatuna 8-9 miljardit eurot aastas.   Sellele tõdemusele jõudsid uurijad, kui püüdsid hinnata metüülelavhõbeda keskmist kontsentratsiooni Euroopa riikide elanike kehas. Uuring põhines 1875 naise juukseproovil 17 riigist. Lisaks olid teadlastel kasutada eelnevate uuringute andmed 6820 inimese kohta kaheksast riigist. Täiesti ohutuks loeti proove, mille metüülelavhõbedasisaldus grammi juuste kohta oli 0,58 mikrogrammi. Väga ohtlikeks peeti aga juhtumeid, mil ühendi kontsentratsioon ületas 2,5 mikrogrammi piiri.   Nii ilmneski, et igal aastal sünnib Euroopas 1,5-2 miljonit last, kelle emade kehas on metüülelavhõbeda kogus olnud riskantselt suur. Seejuures on üle 230 000 lapse kokku puutunud ühendi väga suure kogusega. Enim ohustatud riikideks olid Portugal ja Hispaania, turvalisim aga Ungari.   Enamus metüülelavhõbedast satub loodusesse fossiilsete kütuste põletamise käigus. Paraku on tegu mürkainega, mis mõjutab tugevalt loote aju arengut. Teadlased arvutasidki mürgiga kokku puutumise määra ümber ühiskonnale kaduma läinud IQ-punktideks, saades koguarvuks enam kui 600 000. Selle põhjal arvutasid uurijad omakorda saamata jäänud tulu – eeldusel, et kõrgema intelligentsiga inimesed teenivad üldjuhul rohkem. Selgus, et Euroopale läheb metüülelavhõbe maksma 8-9 miljardi eest inimvara aastas. Kusjuures siin ei võtnud teadlased arvesse teisi võimalikke ajukahjustusega seotud riske ega südamehaiguste arvu kasvu, mis samuti metüülelavhõbeda kontsentratsiooniga seotud on.   Artikkel „Economic benefits of methylmercury exposure control in Europe: Monetary value of neurotoxicity prevention“ ilmus ajakirjas Environmental Health.   Vaata veel: Counting the cost of mercury pollution(Phys.org) 
