Marsi meteoriit tõi Maale iidset vett
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Uus analüüs näitab, et 2011. aastal Sahara kõrbest leitud Marsilt pärineva meteoriidi veesisaldus on rohkem kui kümme korda kõrgem, kui ühelgi teisel seni leitud Marsi meteoriidil. Objekti vanus vihjab, et 'punane planeedi' pinnases võis vedelas olekus vett leiduda veel 2,1 miljardit aastat tagasi.   Valdava enamiku naaberplaneedilt pärinevast ligi 110'st meteoriidist saab need koostise põhjal jagada kolme erinevasse klassi. Paraku pole täpselt teada, kust Shergotty, Nakhla ja Chassigny (SNC) meteoriidid täpselt pärinevad ning millises ulatuses need seega planeedi koostist iseloomustama sobivad. Veelgi enam, viimastel aastatel kogutud andmed näivad viitavat, et nende koostis ei sarnane käesoleva geoloogilise epohhi Marsi pinnasele pea üldse. Kuigi uus leid meenutab mõningal määral näiteks süsinikusisalduse poolest varasemaid, on ka tähtsaid erinevusi.   Veidi üle 300 grammi kaaluv meteoriit koosneb basaldi tükikestest, mis tähendab, et see pidi moodustuma kiirelt jahtuvast laavast. Kivitüki peamisteks koostisosadeks on päevakivid ja pürokseen, samas on selle veesisaldus märkimisväärselt kõrge ulatudes 0,6%'ni selle kogumassist. SNC-meteoriitidel ei ületa see pea kunagi 0,03%. Seeläbi oletab töörühm, et NWA 7034'ks nimetatud Marsi kivi pidi kokku puutuma Marsi pinnases leidunud veega või planeediga kokkupõrganud komeedi sulaveega.   Esimesel juhul tähendaks see, et vesi mängis planeedi pinnaprotsessides tähtsat rolli arvatust märgatavalt kauem. Hüpotees ühtib üha kuhjutavate vastavate asitõenditega, nagu Odyssey satelliidi vahendusel tehtud pinnase vesinikusisalduse analüüsiga.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Science . 
