2013. aasta on Eestis kultuuripärandi aasta
Toimetas Astra MeriveeJätkuks juba tuntud muuseumi-, disaini-, arhitektuuri-, raamatu-, filmi- jt teemaaastatele on Kultuuriministeeriumi ettepanekul 2013. aasta kuulutatud kultuuripärandi aastaks. Teema-aasta eesmärk on, et inimesed teadvustaksid kultuuripärandit kõikjal enda ümber ning mõistaksid, et pärandi hoidmine aitab säilitada ja arendata ühist identiteeti. Kultuuripärandi mõiste on viimastel aastakümnetel, eriti aga uuel aastatuhandel märkimisväärselt avardunud. Pärand on riikliku ja rahvusliku identiteedi kandja ning osa argielust. Palju tänasest loomingust on homne pärand ning selle säilimise eest oleme me kõik vastutavad. Kuna kultuuripärandi mõiste on väga mitmekesine ja seda on võimalik seostada erinevate valdkondadega, siis on pärandil kanda roll ka majanduses: see on (turismi)majanduse üks alussammastest.     Kultuuripärandi aastal tegutsevad ka pärandisaadikud, kelleks on valitud erinevate erialade tunnustatud tegijad, kes on oma igapäevase töö kõrval läbi aastate kandud ka missiooni vahendada teadmisi Eestile ainuomase pärandi olulisusest.             Kultuuripärandi saadikuteks on näiteks Katri Raik, Indrek Hargla, Dmitri Demjanov, Artur Talvik, Jaan Tiidemann, Ivo Linna, Marju Kõivupuu, Helen Sooväli-Sepping jpt.            Kultuuripärandi aastal on pärandisaadiku ülesandeks tutvustada meedia vahendusel avalikkusele mõnd pärandiaastaga seotud sündmust, ning seda teha oma osavõtuga, mõnes telesaates või ajakirjanduses. Saadikud aitavad oma esinemistega mõtestada, miks ja kellele on kultuuripärandit vaja, mis on pärandi olemus, miks on vaja pärandit hoida.           2013. aasta on meie kultuuripärandi seisukohalt märkimisväärne: möödub 10 aastat Eesti, Leedu ja Läti laulupidude traditsiooni ja Kihnu kultuuriruumi kandmisest UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. Kultuuripärandi aastal tähistab 20. sünnipäeva Muinsuskaitseamet ning 20 aastat saab täis ka Rahvusraamatukogu hoonel. 
