Meelepärased ennustused varjutavad ebamugavad hoiatused
 Kristjn Port Loodetavasti on alanud uus ja senisest parem aasta. Miks peakski ennustama demotiveerivalt halba? Asjaolu, mis iseenesest tekitab küsimuse – kuivõrd on ennustamine terapeutiline fantaseerimine ja kuivõrd soov ka päriselt tulevikku näha? Varustatuna taolise mõtte-turvavööga astugem julgesti uue aasta veel värvilõhnaliste ennustuste teeradadega kaetud tulevikuvisioonide sohu.   IBM’i ekspertide loodud traditsioonilise, viieaastase sammuga „Viis viies“ visioonikirjelduses keskendutakse seekord meile tuttavate bioloogiliste aistingute siirdamisele tehnilisele kasvupinnasele. IBM ennustab viie aastaga meilegi tajutavaks muutuva „kognitiivse raalimise“ ajastu algust. Tegemist olevat arvutite arengus järgmise loogilise sammuga.   „Loogilise jätku“ mainimisega sobib hetkeks kõrvale põigata teadusfilosoofi Thomas Kuhni maailma. Kuhn märkis teaduse otseteena näiva tahtelise võidukäiguga seoses, et teadusliku progressi tegelikkus on palju kaootilisem ja sõltub küsimustest, mida teadlased küsivad. Ent küsida võib ju kõike! Ometi vormuvad teadlaste küsimused teatud moel keset teatud tingimusi ning väärtuseid ja vahendeid, mistõttu ei liiguta sugugi alati „tõe“ poole. Nii kuhjuvad paratamatult probleemid.   Need muutuvad ühel hetkel kriitiliseks provotseerides uusi, varasemaga võrreldes radikaalseid küsimusi. Ja siis juhtub senises maailmatunnetuses oluline ning jõuline muutus ja varasem pole enam popp. Paraku vihjavad hilisemad „radikaalsed muutused“, et ega uus ei pea olema samm õige „tõe“ suunas, vaid pigem sammuke eemale varasemadest vigadest.   Tulles planeedi arvutialase kultuuri vaieldamatu keskuse, IBM’i juurde tagasi, võib märgata teatud mõttemaailmast pärit traagelniite, mille järgi on järgmine loogiline samm arvutite jaoks olla rohkem inimese moodi. Näiteks osata tajuda inimeste maitseeelistusi, analüüsida lõhnu, mõista maailmas toimuvat vaatamise kaudu ning suuta kompida. Viimane tähendab pakkuda inimesele näiteks nutitelefoni ekraani abil mõne ekraanil kuvatava materjali tekstuuri aistingut. Viie aastaga on selge, kui palju sellest osutub tehniliselt äratehtuks.   Natukene kauem kulub aega tajumaks, mida see kõik inimeseks olemisele tähendama hakkab. Ometi on ju selge, et keset uusi võimalusi ei saa vanamoodi enam elada. Olgu näiteks juba tajutavaks muutuv uudne ohuallikas, mille sünni juurest ei leia kübetki pahasoovlikkust. Otse vastupidi, jutt käib kaasaskantavatest meditsiiniseadmetest. Sellistest, mis aitavad inimestel elus püsida, kuna keha ise ei saa näiteks insuliinitootmise või südame rütmi hoidmisega hakkama.   Viimase aasta jooksul oleme aga õppinud, et miljonites inimestes elutalitlusi toetavaid seadmeid õnnestub üllatava lihtsusega muuta relvadeks. Eksperdid ennustavadki tapatööle lähiaja jooksul lisanduvat omapärast ulmefilmilikku elegantsust, kui pikaealisemaks muutuva ühiskonna liikmete ellu saab tuua pöörde nutitelefoni ekraanil nupukest vajutades. Seda võib teha kroonilise haige elutalitluste kohta infot koguma suvalisel nutitelefonil või võõral, tavaliselt nähtamatute sideprotokollide häkkimise kaudu kontrolli haaranud taskumasinal. Edaspidi lisandub siis lisaks inimese haigestumisele võimalus ka teda raviva seadme haigestumiseks.   Asjade internet lubab analoogset eluolu enamustele koduseadmetele, autodele ja asjadele, milledel inimesega asja on. Meie kipume nägema vaid seda positiivset teenindavat poolt, aga üheks lähiaja ennustuseks on paratamatult see, et hakkame üha rohkem nägema ja mõistma masinate interneti valusamat külge.   Kes loodab turvaprotokollide kaitsvale efektile, siis lühike soovitus on sellest mõttest loobuda. Kainust aitavad ellu lisada filmi- ja muusikatööstuse, panganduse ja lugematute andmekogude ja tarkvaratootjate katkiseks osutunud turvalukud.   Nii võibki olla kindel, et alanud on senisest parem aasta. Seda vähemalt põnevate ja intrigeerivate tehnoloogia- tekkeliste sündmuste lisandumise osas. Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal. 
