Valijad ei hinda poliitiku tegevust ei täpselt ega erapooletult
 Toimetaja Laur Kanger Demokraatia põhineb eeldusel, et valija suudab poliitiku tegevuse tõhusust adekvaatselt hinnata ning selle põhjal kaalutletud otsuse langetada. Paraku on politoloogide uuringud näidanud, et valija toetus ametisolevale poliitikule sõltub juhuslikest teguritest nagu orkaanid, viimatine majanduslik seis ning retoorika. Ameerika teadlased näitavad nüüd aga, et sel moel tekkinud hoiakud jäävad püsima isegi siis, kui anda valijale rahaline stiimul teisiti käitumiseks või informatsiooni tema valikute võimaliku kallutatuse kohta.   Yale'i, California ja Berkeley ülikoolide teadlased korraldasid selleks rea katseid. Selles lasti 4000 inimesel mängida mänge, milles tuli hinnata poliitikute tegude tulemuslikkust. Mängude käigus muudeti erineval määral inimeste rahanduslikku seisu, anti neile teada, kas nad on võitnud või kaotanud loterii, teavitati osalisi lähenevatest valimistest ning sellega seonduvast retoorikast.   Kuigi inimeste teenitud raha oli poliitiku tegevuse hindamise ainus täpne allikas, lasid katsealused end oluliselt ka muudest sündmustest mõjutada. Nii näiteks sõltus toetus poliitikule loterii kaotamisest või võitmisest. Samuti hindasid osalised tegevuse hindamisel olulisemaks rahasummat, mis teenitud vahetult enne valimisi. Hiljutistele sündmustele suurema rõhu asetamisel mõjutas neid seejuures ka kasutatud retoorika. Veel enam: isegi kui katsealuseid teavitati sellest, et loterii võitmine polnud poliitiku tegevusega kuidagi seotud või et valimiste eel aset leidev pole poliitiku tegevuse üldisel hindamisel tavapärasest suurema kaaluga, jäid inimesed oma eelistuste juurde.   Seesugune katseline kinnitus annab ka lihtsa vastuse sellele, miks seostavad poliitikud end tihti heade sündmustega, milles nad ise rolli pole mänginud, miks kasutavad nad valimise eel mõõdutundetuid lubadusi valijaskonna üldise heaolu arvelt, miks keskenduvad nad retoorikas hetkemeeleoludele, jättes kõrvale pikaajalise perspektiivi – sest see toimib.   Uuringu üks autoritest, Gregory Huber ütles: „Meie uurimistulemused viitavad sellele, et inimeste võime poliitikute tegevuse tõhusust täpselt ning erapooletult hinnata on tõsiselt piiratud. Demokraatliku vastutuse seisukohalt on leid murettekitav, sest loob poliitikutele valijaskonnaga manipuleerimiseks viljaka pinnase.“ Niisamuti tõstatab teadasaadu Huberi sõnul olulisi küsimusi kodanikuhariduse ja meedia rolli kohta valijate käitumise kujundamisel.   Artikkel„Source of Bias in Retrospective Decision Making: Experimental Evidence on Voters' Limitation in Controlling Incumbents“ ilmus ajakirjas American Political Science Review.   Vaata veel: Average voter is unable to accurately assess politicians, new research shows (Phys.org)   
