Vihmaussid toodavad kvanttäppe
 Londoni Kuningliku kolledži teadlased on leidnud, et vihmausse saab edukalt kasutada elusorganismidele ohtutute kvanttäppide tootmiseks, mida saab omakorda rakendada näiteks meditsiinis rakkudest ja kudedest kõrge lahutusvõimega ülesvõtete tegemiseks.   Alates kvantmehaanika sünnist on selge, et väga väikeste mõõtmega objektide käitumine enam tavarusaamadele ei allu. See ei takista aga inseneridel esile kerkivaid eksootilisi efekte ühiskonna huvides ära kasutamast. Näiteks väikeste pooljuhtmaterjalide tükikeste – kvanttäppide – omadusi saab nende koostist, kuju ja suurust muutes väga täpselt kontrollida. Seega saab neid rakendada näiteks LED-lampide, fotoelementide ja tillukeste laserite konstrueerimiseks. Samuti on need energiat saades võimelised kiirgama kindlat tooni valgust, mis on need muutnud atraktiivseks alternatiiviks teaduses tihti kasutatavatele helendavatele värvidele.   Rakendusi piirab sjaolu, et märgatav osa kvanttäppidest koosnevad elusolenditele mürgistest ühendidest. Enne nende organismi viimist tuleb need  tavaliselt erinevate keemiliste reaktsioonide abil ohutuks muuta. Ent on ka teine tee – kasutada kvanttäppide tootmiseks olendeid, kelle kohastumine need juba algselt rakke kaitsva kestaga katab. Lähenemisviisi on edukalt katsetatud  bakterite ja pärmiseentega. Viimaste tööviljakus ei olnud siiski kõige parem. Mark Greeni töörühm otsustas kasutada kaadiumtelluriidist kvanttäppide tootmiseks kedagi suuremat – vihmaussi.   Meetod oli väga sirgjooneline. Usside uueks koduks sai 11 päevaks pinnas, mis oli tugevalt saastunud kaadium- kloriidi ja naatriumtelluriidiga. Perioodi lõppedes lõpetasid teadlased vihmausside elupäevad ning lõikasid nad lõhki. Green avastas koos kolleegidega, et algsetest mürgistest molekulidest oligi moodustunud kaadiumtelluriit. Veelgi enam, iga keskmiselt 2,33 nanomeetrise läbimõõduga osake oli kaetud orgaaniliste ühendite, tõenäoliselt aminohapetega.    Täppide omaduste kontrollimiseks toimetas töörühm need vähirakkudesse. Viimaseid ultraviolettvalgusele paljastades hakkasidki rakud tänu kaadiumtelluriidist osakestele rohelist valgust kiirgama. Katsete edukus viitab töörühma sõnul, et vihmaussid sobivad antud kontekstis kvanttäppide tootmiseks suurepäraselt nng meetodi toimimist tasuks kontrollida ka teiste materjalidega.   Siiski tasub märkida, et vihmausside seedekulglas valminud täpid ei ole näiteks nende vees säilitamiseks täielikult stabiilsed. Seeläbi hakkavad need lagunema juba paari päeva pärast. Seega tuleb esmalt kvanttäppide pikaajalisemaks hoiustamiseks leida selleks sobivam lahus.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature Nanotechnology. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
