USA ülikoolid kannatavad hindeinflatsiooni all
 Toimetaja Laur Kanger USA ülikoolide tudengitele pandud hinnete keskmine on viimastel aastakümnetel jõudsalt ülespoole roninud. Kuid nähtuse taga pole pea üldse üliõpilaste endi taseme tõus, pigem vastupidi. Nii selgub Stuart Rojstaczeri ning Christopher Healy värskest analüüsist.   Teadlased heitsid pilgu üle 200 ülikooli hinnetele, mis pandud bakalaureusetaseme tudengitele ajavahemikul 1940-2009. Selgus, et hinded hakkasid kerkima 1960ndate alguses. Perioodil 1970-1980 keskmine veidi langes, et siis taas hoogsalt tõusma hakata. Tänapäeval pannakse kõrgeim hinne, A, juba 43%-le tudengitest. Seejuures on kasv 1960. aastaga võrreldes 28%. Samas on kõige madalamate hinnete osakaal – D ning F – vähem kui 10%. Kõrgemalt kipuvad tudengeid hindama eraülikoolid, madalamalt lõunaosariikide õppeasutused. Samuti on hindamine rangem inseneriõppes, leebem humanitaarteadustes.   Rojstaczer ja Healy küsivad, kas hinnete kerkimise taga võib olla tudengite taseme tõus. Paraku ei näi ükski nende vaadeldud teguritest sedavõrd suurt kasvu selgitavat. Nii näiteks on küll veidi kasvanud akadeemilise võimekuse testi sooritamise kesmine, kuid seda vaid paari protsendi võrra. Samas õpivad tudengid nädalas kümme tundi vähem kui 1960ndatel ning nende funktsionaalne kirjaoskus on langenud.   Teadlaste arvates selgitab hinnete keskmise esimest kasvulainet Vietnami sõda. Nimelt hakkasid õppejõud siis tudengeid vähem läbi kukutama, et neid sõjaväkke värbamisest säästa. Hiljutise kasvu taga peitub uurijate meelest aga hoopis ülikoolide kaubastumine. Ühest küljest on nii haridustee jätkamiseks kui tööturule sisenemiseks kõrged hinded tarvilikud. Teisalt kasutavad ülikoolid kursuste ning õppejõudude hindamiseks üha enam tudengite tagasisidet. Paraku on üliõpilaste rahulolu tihedalt seotud nendele pandud hinnetega. See omakorda julgustab õppejõude oma nõudmisi järk-järgult leevendama.   Hinnete tõusu tagajärjel on tänapäevase keskmise üliõpilase hinded ligikaudu samal tasemel kui tippülikoolide tudengite omad 1980ndatel. Autorite meelest tähendab see aga, et hinnete keskmine muutub inimese võimekuse hindamisel üha mõttetumaks. Samuti ei sunni tagasihoidlikud nõuded tudengeid piisavalt pingutama. Lahenduseks soovitavad teadlased ülikoolide rangemat eneseregulatsiooni ning hindamise aluste ühtlustamist.   Artikkel „Where A Is Ordinary: The Evolution of American College and University Grading, 1940–2009“ ilmus ajakirjas Teachers College Record. 
