Aasta 2012 teaduses
 Lõppev aasta kujutas mitme aastaid, kui mitte kümnendeid kestnud teekonna lõppu, ent iga teekonna lõpp märgib uue algust. Isegi kui algne küsimus vastuse sai, sünnitas see taas märgatavalt rohkem küsimusi, kui keegi üksinda vastata jõuaks. Universaalsel uudishimul ei ole mitte kunagi olnud suuremat potentsiaali selle rahuldamise katsel inimkonda ühendada.   Äärmiselt Higgsi bosoni sarnane osake Juulis teatasid Cernis asuva Suure Tuumaosakeste Põrguti kahe eksperimendi ATLAS'e ja CMS'i eestkõnelejad, et on avastanud Higgsi bosoni sarnase osakese, andes märku pea pool sajandit kestnud otsingute lõppvaatuse algusest. Leidu saab hetkel kutsuda vaieldamatult 21. sajandi tähtsaimaks füüsika vallas toimunud läbimurdeks. Boson kujutas endas viimast osakeste ning nende vaheliste vastastikmõjude kirjeldamiseks kasutatavast standardmudelist puuduolevat pusletükki.   Osakese olemasolu kinnitamine tõestas kõikjal universumis eksisteeriva Higgsi välja eksistentsi. Ilma viimaseta poleks elektromagnet- ja nõrk jõud teineteisest mitte kunagi lahknenud. Samuti annab väli kõikidele elementaar- osakestele massi. Kuigi valdav osa näiteks prootonite ja neutronite massist oleks seletatav ka ilma selleta, ei saaks aatomid mitte kunagi moodustuda. Maailm oleks seeläbi märgatavalt teistsugune. Vähemalt elu ei saaks sellisel kujul mitte kunagi tekkida.   Kuigi nüüdseks on näiteks ATLAS'e nähtav signaal kasvanud 7 sigmani ehk on 99,9999999997440% kindel, et tegu on millegi reaalsega, näitab vaid aeg, kas osake on standardmudeli ennustatav Higgsi boson. Viimase teada saamiseks tuleb mõõta selle spinni. Juhul, kui see on 0, klapib see täpselt ennustatuga. Juhul, kui see on 2, võivad füüsikud teistsugust tõõmu tunda. Standardmudel ei saa olla lõplik lahendus. Igasugused vihjed nagu kasvõi veidramat sorti Higgs kuluvad veelgi parema teoreetilise raamistiku loomiseks alati ära.   Denisova inimese DNA täielik järjestamine Ühe tuntuima kaasaegse geneetiku Svante Pääbo töörühmal läks korda täielikult järjestada 2008. aastal Altai mägedes asuvast Denisi koopast leitud 50 tuhande aasta vanusest sõrmeluust eraldatud DNA. Mil eelnevalt võimaldas pärilikkusmaterjali analüüs kinnitada, et tegu on uue alaliigiga, siis uus töö pakkus palju enamat. Nii leiti, et 3-5% Austraalia, Filipiinide ja Uus-Guinea põliselanike DNA'st pärineb just nendelt. Samuti selgitati välja, et sõrme kunagine omanik oli naissoost, tõenäoliselt tumedanahaline ning pruunikate silmade ja juustega.   Töö rõhutab taas, et inimkonna koidik oli märgatavalt mitmetahulisem, kui aastaid arvati. Samuti võib julgelt öelda, et kuigi Denisova inimesed kadunud on, elab osa nendest vähemalt mõnedes nüüdisinimeste populatsioonides edasi. Täpselt sama kehtib neandertallaste kohta.   ENCODE'i projekt Inimgenoomi algne järjestamine tekitas kordades rohkem küsimusi, kui see vastuseid pakkus. Inimese ehitamiseks vajalike valkude kodeerimise eest vastutas kogu genoomist esmapilgul vaid 2-5%. Kõik ülejäänu näis olevat kunagi genoomi sattunud viiruste, korduvate DNA-järjestuste ja funktsionaalsetest näilistest geenidest täielikult tühjade nukleotiidiahelate segu. Segaduse klaarimiseks alustatud projekti lõpptulemusena ilmus septembris nädala vältel rohkem kui 30 uurimust.   Selgus, et 147 inimkehas arvukaimalt leiduva raku konstrueerimiseks on rohkemal või vähemal määral tegelikult vajalik tervelt 80% genoomist. Muidugi, sama lõpptulemuseni võiks tõenäoliselt jõuda ka elegantsemat ja lihtsamat teed pidi, ent evolutsioon nii ei tööta.   Majorana fermionid Ligi kolmveerand sajandit tagasi ennustas Itaalia füüsik Ettore Majorana, et leiduvad osakesed, mis käituvad iseenda antiosakestega. Mõni aasta tagasi leiti, et nende olemasolu on võimalik eksperimentaalselt kontrollida teatud ruumiliste omadustega materjalides. Sellel aastal teatasid Hollandi teadlased eesotsas Leo Kouwenhoven'iga, et on leidnud nende eksistentsist esimesi vihjeid  topoloogilist ülijuhti ja pooljuhti ühendaval piirpinnal. Oletatakse, et eksootilised osakesed sobiksid oma stabiilsuse tõttu ülimalt hästi kvantarvutusteks.   Tüvirakkudest munarakud Jaapani teadlased näitasid, et hiirte tüvirakke on võimalik edukalt muuta munarakkudeks, mille viljastamise järel arenevad need täiesti terveteks hiirteks. Kuigi tüvirakkudest erinevate keharaku tüüpide kasvatamine on muutunud juba tavaliseks nähtuseks, on sugurakkude eelkäijate loomine raskem. Mil esimesed jagunevad mitoosi teel, siis munarakkude puhul rakendub meioos – eellasrakkude kromosoomide arv väheneb kahekordselt.  Eelmisel aastal tegi sama töörühm algust funktsionaalse sperma loomisega, ent munarakkude areng on märksa keerulisem. Pikemas perspektiivis on lähenemisviisil potentsiaali aidata näiteks viljastusravi edendamist. Meetodi alusel toodetavad munarakud oleksid vabad enamikest eetilistest dilemmadest.   Curiosity maandus Marsil Augusti alguses puudutasid marsikulgur Curiosity rattad esimest korda punase planeedi pinda. Kaks ja pool miljardit dollarit ning pea tonni kaalunud kulguri Marsile toimetamine nõudis mitmeosalist maandumissüsteemi, mille viimane etapp hõlmas seni vaid inseneride joonistuslaudadel kohatud taevakraanat. Kulguri polüfunktsionaalsus avab Marsi uurimises uue etapi.   Missiooni algne edu on ajendanud NASA't kaaluma teise sarnase seadeldise planeedile läkitamist järgmise kümnendi alguseks, millel oleks võime ka proove tagasi Maale läkitada. Samal ajal on kulgurit populariseerinud videot „Seitse minutit õõva“ Youtube'i keskkonnas vaadatud rohkem kui kaks miljonit korda. Pea sama edukas on olnud ka populaarseim kulgurit parodeerinud videolõik.   Aju-masina liidesed Neuroteadus on oma ühele eesmärgile – vaid 'mõttejõul' sujuvalt kontrollitavate tehisjäsemete ning eksoskelettide loomisele – taas sammu lähemale astunud. Mais suutis aastaid halvatud naine pooliku aspiriinitableti suurusele kiibile mahtuva 96 elektroodi vahendusel näiteks tehiskätt kasutades kohvitassi huultele tõsta. Kaks nädalat tagasi ilmunud uurimuses tõusis teise katsealuse sooritusvõime kahe säärase kiibi abil veelgi kõrgemale ning halvatuks jäänud naine oli suuteline end juba ise toitma.   Genoomi täppismuutmine Erinevate kõrgemate loomade genoomis teatud geenide vaigistamine, muutmine või rivist välja löömine on alati suur väljakutse olnud. Värsket indu vastava teemalisteks uurimistöödeks on lisanud uus TALEN'iks kutsutav tööriist. Sellel aastal on  teadlased seda edukalt kasutanud nii sebrakalade, kärnkonnade, kariloomade kui ka näiteks inimeste keharakkudeks muudatuste esilekutsumiseks. Vaatamata märgatavalt suuremale täpsusele ei ületa meetodi rakendamise maksumus juba aastaid kasutuses olnud lähenemisviiside oma.   Neutriinode segunemisnurk Hiina teadlased leidsid viimase katseliselt mõõdetava parameetri mudelis, mis kirjeldab, kuidas laenguta ja pea massitud tuumareaktsioonide käigus vallanduvad osakesed üksteiseks muunduvad ehk 'maitset' muudavad. Juhul, kui neutriinod ja nende antiosakesed seda veidi teistmoodi teevad, võib see pakkuda lahendust küsimusele, miks universum ainest, mitte antiainest või pelgalt energiast ei koosne. Samuti kujutab neutriinofüüsika ühte võimalikku pääseteed standardmudelist parema maailmakirjelduseni jõudmiseks.Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa
