Kaart annab aimu visuaalse informatsiooni esitamisest
 Ajakirjas Neuron ilmunud uurimuses leiavad USA neuroteadlased, et aju esitab vaateväljas olevaid kontseptsioone — objekte ning tegevusi — tõenäoliselt erinevates ajukoore osades sujuva projektsioonina, paigutades tähenduslikult sarnased ideed üksteisele lähemale, misläbi võib arvata, et kategoriseerimise aluseks on universaalsed omadused nagu objektide päritolu, elus või elutus ja nende liikuvus või paigalseis.   Eelnevates uurimustes on leitud, et teatavad objektide ja tegevuste kategooriad näivad olevat tihedalt seotud kindlate ajupiirkondadega. Mõni aktiveerub alati inimeste nägude nägemisel, mil teine reageerib näiteks maastikele. Hoolimata ajukoore võrratult suurest pindalast on siiski vähe tõenäoline, et igale kindlale nähtavale kontseptsioonile on eraldatud oma väikene sopike, arvestades, et neid on tuhandeid ja tuhandeid. Tulutult on üritatud leida näiteks ainult loomadele, söögile ja tööriistadele reageerivaid piirkondi. Lisaks oleks informatsiooni integreerimise seisukohast säärane esitusviis küllaltki ebatõhus.   Berkley ülikooli ajuteadlase Alexander Huth'i töörühma värske töö näib pakkuvat toetuspinda alternatiivsele hüpoteesile. Tulemuste kohaselt kujutavad erinevad kategooriad pigem sujuvalt muutuvaid välju, mille asukoht üksteise suhtes sõltub eelkõige nende tähenduslikust sarnasusest. Hüpoteesi kontrollimiseks palus Huth viiel katsealusel vaadata paari tunni vältel loodusfilmide reklaamklippe. Samal ajal jälgis ta fMRI'ga (funktsionaalse magnetresonantstomograafiaga) nende ajutegevust, jagades ajukoore eelnevalt 30 tuhandeks voksliks.   Seejärel lahterdas ta WordNet'i inglise keele enimlevinud sõnade nimistu põhjal filmis nähtu 1 705 erinevaks objektide ja tegevuste kategooriaks. Töörühm kõrvutas seda ajukuva vahendusel kogutud andmetega. fMRI kohaselt aktiviseerusid katsealustel filmi vaatamise ajal lisaks nägemiskeskusele ehk visuaal korteksile ka mitmed sellest väljaspool asuvad alad.     Erinevates vokslites asuvad neuronid reageerivad eelistatult teatud kategooriatele. Vasakpoolse voksli energitarve kasvab näiteks „struktuuride,“ „ehitiste,“ „teede“ ja „seadmete“ nägemisel, mil parempoolse oma näiteks „inimeste,“ „karnivooride“ ja „seadmete“ korral. Mõlemad aktiveeruvad samas "sõidukite" nägemisel. A. Huth et./Neuron Ent lisaks märkas töörühm, et iga üksiku kategooria nägemise korral võis ajutegevus hoogustuda mitmes erinevas piirkonnas. Lihtsalt mõne voksli raamides oli vastus teatud kategooriatele märgatavalt tugevam, mida ajuteadlased ka eelnevalt täheldanud olid. Analoogselt oleks nad Tallinna traditsioonilise silueti uurimisel märganud küll Oleviste kirikut, ent Niguliste tähelepanuta jätnud. Kogutud andmete põhjal koostasid nad ajust laiamahulise kolmedimensioonilise kaardi.  Sarnastele stiimulitele võivad regeerida erinevad ajuosad. Pildil ajukoore pinnalaotus, sarnased toonid vastavad sarnastele kontseptsioonidele. A. Huth et./Neuron Huth oletab koos kolleegidega, et aju lähtub objektide ja tegevuste kategoriseerimisel nende mitmetest erinevatest omadustest. Esiteks eristatakse asju, mis loomulikult paigalpüsivad või liiguvad. Samuti nähtavate kontseptsioonide tähtsust inimestevahelises suhtluses. Oluliseks dimensiooniks on ka objektide tsivilisatsiooniga seostatavus. Viimaks eristatakse neuroteadlase hinnangul kindlasti ka bioloogilisi kategooriaid. Sääraseid alusomadusi on hüpoteesi alusel tõenäoliselt veelgi.   Siiski tasub rõhutada, et töös kasutatud fMRI on olemuselt suhteliselt madala resolutsiooniga ja soosib erinevate tehissignaalide esile kerkimist. Seega on üpris vähe tõenäoline, et see aju poolt kasutatava kategoriseerimise meetodi üle käivale debatile lõplikku lahendust pakub. Loodud kaart annab küll aimu, millised ajupiirkonnad millegi nägemisel aktiveeruvad, ent ei ütle midagi selle kohta, kuidas need seda teevad.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Neuron. Töö põhjal koostatud kolmemõõtmelise kaardi võib leida labori kodulehelt . (Vajab toimiseks Google Chrome'i.) Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
