Edukad sooloartistid põlevad kaks korda kiiremini läbi
 Toimetaja Laur Kanger Kuulsusekoormat on raske kanda, vististi seepärast ongi seda isiklikku heaolu arvestades mõttekam jagada. Liverpooli ja Manchesteri ülikoolide teadlased selgitasid nimelt välja, et sooloartistil on kaks korda suurem tõenäosus vara surra kui ansamblis oleval rokk- või popptähel.   Uuringus kaeti 1489 Põhja-Ameerika ja Euroopa staari elulood. Tähed ise olid valitud ajavahemikust 1956-2006, Elvis Presley'st Regina Spektorini. See, kas tegu oli staariga või mitte, määrati rahvusvaheliste küsitluste ning hittlaulude arvu alusel. Muusikute elulookirjeldused pandi kokku aga eri veebilehekülgede, biograafiate ning antoloogiate põhjal.   Vaadeldud perioodil suri 137 tähte (9,2%), keskmiseks elueaks 45 ja 39 aastat (vastavalt Põhja-Ameerika ja Euroopa). Seejuures surid sooloesinejad noorelt kaks korda sagedamini kui mõne bändi koosseisus olevad staarid (9,8% vs. 5,4% Euroopas ning 22,8% vs. 10,2% Põhja-Ameerikas). Seetõttu arvavad uuringu autorid, et kaasmuusikute tugi võib siin olulist rolli mängida.   Ilmnes veel, et artisti sugu ega kuulsuse saavutamise vanus eluea pikkust ei mõjutanud. Küll tegi seda aga rahvus – nimelt elasid valgenahalised keskeltläbi kauem. Samuti suurenes pikaealiseks saamise tõenäosus neil, kes olid läbi löönud peale 1980. aastat.   Teadlased otsisid ka seost lapsepõlves kogetud traumade ning enneaegse surma vahel. Riskiteguriteks loeti siin füüsilist, seksuaalset või emotsionaalset ahistamist, kooselu depressiivse, enesetapule kalduva, vaimselt või füüsiliselt haige inimesega, kooselu narkomaaniga, vanglakaristust kandvat lähisugulast, lahutatud vanemaid või kasvamist perekonnas, milles esines koduvägivalda. Selgus, et pea pooled, kes surid narkootikumide, alkoholi või vägivalla tagajärjel olid lapsepõlves vähemalt üht eelnimetatuist kogenud. Ent neist, kel taolisi riskitegureid kaks või rohkem, olid koguni neli viiendikku enneaegse otsa leidnud. Võrdluseks: samalaadsete surmade osakaal helgema lapsepõlvega artistide seas oli neljandiku ringis.   Loo moraal? Autorid rõhutavad, et sõltuvusainete liigtarbimine ei käi lahutamatult staariks saamisega kaasas ega pole edu sümboliks. Pigem tuleneb see muusikute keerulisest lapsepõlvest, millest päritud hirme ja komplekse staarielu kestel jätkuvalt maandada püütakse. Kuulsus ning sellega kaasnevad hüved pakuvad selleks küll võimaluse, kuid pole ise põhjuseks.   Artikkel„Dying to be famous: retrospective cohort study of rock and pop star mortality and its association with adverse childhood experiences“ ilmus ajakirjas BMJ Open.   Vaata veel: Successful solo rock/pop stars twice as likely to die early as those in a band (Medical Xpress)   
