Arktika orkaanid aitavad Euroopat soojendada
 Uus uurimus viitab, et täpsemate kliimamudelite loomiseks tuleks sinna kaasata ka arktiliste vete kohal moodustuvad madalrõhualad, mis võivad lühiajaliselt orkaanideks paisuda. Töö kohaselt mõjutavad tormid oluliselt veemassiivist eraldatavat energiahulka ning seega ka kaudselt Golfi hoovuse kiirust.   Igal aastal võib Arktikas kohata tuhandeid võimsaid tsüklone. Juba enne satelliidivaatluste algust naasesid mitmed külmadel vetel seilanud meremehed juttudega äkiliselt laevu tabanud tormidest, mis tõid endaga tihti kaasa üle kümne meetri kõrgused lained. Nähtuste kestvus jääb aga tavaliselt alla ühe ööpäeva, misläbi ei kaasata neid isegi keerulisematesse kliimamudelitesse. Võrreldes troopiliste orkaanidega jääb tuultetugevus alla 118 km/h ning harilikult on need madalamatel laiustel moodustuvatest suguvendadest veerandi võrra väiksemad.   Ajakirjas Nature Geoscience ilmunud töös leiavad kliimateadlased Ian Renfrew ja Alan Condron, et arktilised tormid võivad sellegipoolest vastutada umbes 5% ekvaatorilt poolustele transporditava soojushulga eest. Juhul, kui jäine õhumass suhteliselt soojema veemassiivi kohale liigub, hakkab veemassi pind jahtuma suurendades selle tihedust, mis kiirendab oamkorda selle uppumist. Viimasel omakorda on kaudne mõju Golfi hoovuse kiirusele. Töörühma loodud mudeli kohaselt on ookeanist lähtuva kiirgusvoo võimsus taolistel madalrõhualadel kuni tuhat vatti ruutmeetri kohta.   Renfrew ja Condron järeldavad seega, et kui arktiliste tormide tekkimise sagedus seoses kliimamuutustega järgmistel kümnenditel langeb, võib sellega kaasneda ka teatav soojuskonveieri nõrgenemine. Viimasel omakorda on potentsiaali Euroopas ja Põhja-Ameerika idarannikul aset leidvat soojenemist aeglustada.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature Geoscience. Jaan-Juhan Oidermaa 
