Lamav politseinik aitab pimesoolepõletikku avastada
 Toimetaja Laur Kanger Et selleks puudub kindel kliiniline test, on ägeda pimesoolepõletiku diagnoosimine siiani arstidele mõnevõrra keerukas. Ometi on see üks levinumatest kõhuhädadest, mis kirurgilist sekkumist nõuab. Briti teadlased ja meedikud tegid nüüd aga kindlaks, et diagnoosi panekut saab hõlbustada lihtsa küsimusega – kas patsient on üle liiklust tõkestava künnise sõites valu tugevnemist tundnud või ei.   Oxfordi ülikooli ning Stoke Mandeville'i haigla uurijad küsitlesid 101 17-76 aasta vanust inimest, kel kahtlustati pimesoolepõletikku. Vastajad pidid meenutama, millisel määral suurenes valutunne künnisest üle sõites ööpäeva jooksul enne haiglasse pöördumist. Ühte kategooriasse liigitati need, kes valu tugevnemist täheldanud olid, teise need, kelle valutase samaks jäi või kes hinnangu andmisel ebakindlaks osutusid.   Selgus, et 64 patsienti olid tõepoolest 24 tunni jooksul enne haiglasse minekut autoga künnisest üle veerenud. Neist 54 ehk 84% tunnistasid valu ägenemist. Kokku oli ägeda pimesoolepõletikuga patsiente 34, kellest vaid ühel enesetunne samaks jäi. Veel seitsmel patsiendil, kel künnist ületades halvem hakkas, oli aga mõni teiselaadne tõsine terviserike.   Kuigi mõned arstid on patsientidelt künnise ületamisega seonduva valu kohta küsinud varemgi, oli siin tegu esimese uuringuga, mis tähelepaneku paikapidavust laiemalt kontrollida püüdis. Tulemuste põhjal järeldavadki autorid, et selle küsimuse esitamine peaks pimesoolepõletiku kahtluse korral arstide igapäevaseks praktikaks saama.   Artikkel „Pain over speed bumps in diagnosis of acute appendicitis: diagnostic accuracy study“ ilmus ajakirjas British Medical Journal.   Vaata veel: Speed bumps could be a new way to help diagnose appendicitis (BMJ) 
