Inimeseks olemise tähendus võib muutuda
 Kristjan Port Arvatavasti puudub inimese arengul suund ja see meenutab pigem põllul tuult püüdvat koera. Tuul tähistab siin keskkonna pidevat muutumist. Järelikult ei tasu loota, nagu teiseneks inimene iga põlvega paremaks. See paistab nii soodsalt vaid tänu jätkuvale eluspüsimisele ning tavapäraselt lühikesele mõnetuhande aasta pikkusele tagasivaatele. Keskkonna ootamatu muutmine võib aga paljud tänaseks kogunenud kohanemiseelised muuta kurnavaks taagaks ja olukord ei paista enam sugugi nii kena ja edasipürgiv.   Küsimusega, kui tõenäoline taolise ootamatu muutuse saabumine on, juhitakse tähelepanu valedele jälgedele, sest selline muutus on juba toimunud. Võrreldes varasemaga on meie elukeskkond oluliselt ebastabiilsem. Nii ebastabiilne, et iga põlvkond elab erinevates tingimustes. Seetõttu hääbub põlvest põlve ellujäämise mängus paremate pärilike tunnuste testimise võimalus. Hiljuti olid siinsamas jutuks murelikud geneetikud, kelle probleemiks oli inimeste sees olevatest koodijuppidest parima tarkvara valikusurve nõrgenemine.    Esmajärjekorras ähvardab oht meie nutikust, kuna seda võimet toetavaid kahtekuni viite tuhandetgeeni räsivad mutatsioonid keskmisest sagedamini. Ilma suhteliselt pikaajaliselt ja suhteliselt stabiilse keskkonnata lipsavad evolutsioonilises skaalas vaid hetke, ja seejuures unikaalset hetke elava põlvkonna ajal läbi igasugused „metsikud“ ja pikas vaates tõenäoliselt kasutud mutatsioonid. Inimese kohanemisvõime nõrgeneb. Selline stsenaarium lõppeks kohanemisvõimetu HomoSapiens'i väljasuremisega.     Ärge siiski heituge! Kuna oleme täna nutikamad kui eales, võib hellitada lootust, et mõtleme midagi välja. Olgu seetõttu rõhutatud, et kogu jutt muutuvast keskkonnast on samuti väljamõtlemise vili. Meie keskkond ei muutu niivõrd looduse kuivõrd inimkäitumise ehk kultuuri tõttu. Põlvkondade erinev elu pole tingitud kliimamuutumisest, vaid meie enda loodud sõdadest, televiisorist, internetist ja kasvõi rasestumisvastastest vahenditest ning keisrilõikustest. Võib olla isegi muudame ise kliimat.   Elades infotehnoloogilise revolutsiooni ajajärgul muudame jätkuvalt elu tavasid, ressursikasutamist, arvukust ja käitumisi suunavaid väärtusi. Üheks taoliseks väärtuseks on inimese bioloogilist koosseisu edendav innovatsioon. Lastes mõttel mööda seda rada kulgeda jõuame inimeseks olemise tähenduse küsimuseni. Mõned on sellele küsimusele juba vastanud, kasutades mitmetähenduslikult ühte sõna – singulaarsus.    Nädalavahetusel said maailmas singulaarsuse ehk masina ja inimese ühinemise peale mõtlejad kokku. Ühed, eesotsas Ray Kurzweili ja Vernor Vinge’ga peavad singulaarsust möödapääsmatuks ja tänastele inimestele mõistetamatuks. Viimase põhjuseks võib esitada näitliku küsimuse näiteks naistele, et nad vastaksid, mida tähendab olla mees? Kuna nad seda pole kogenud, siis ei saa ka me kõik üheskoos aru, mida tähendab olla inimene, kelle ajutegevus on ühendatud superarvuti võimekusega lisaseadmega, unustamata lugematuid muid keha täiendavaid seadeldisi.    Singulaarsuse väljavaate suhtes kriitilisemad lükkavad kõigepealt tagasi sinna poole liikumise kiire tempo argumendi. Näiteks arvab Microsofti üksasutajatest Paul Allen, et tegemist on spekulatsiooniga, mille realiseerumine eeldab täna mõistetamatuid ja seetõttu ka ettenägematuid avastusi, tehnoloogiate arenguid ja eeldavad arvutusliku võimsuse kasvu pidurdamatut jätkumist. Taolist mustkunsti tehes võib ju ennustada igasuguseid asju.   Paul Allen osutab ka inimese arusaamise võime piiratusele öeldes, et teadusliku progressi jätkumine eeldab maailmast arusaamise paranemist. Paraku tuleb siin esile teadmiste paradoks, mille võib kokku võtta ühe lausega. Mida rohkem me õpime maailma tundma, seda rohkem avastame asju, mida me ei tea ega mõista. Allen nimetab seda komplekssuse piduriks. Ning see pidur pigistab meie arengutempot kasvava jõuga.   Kurzweil vastas Allenile, et ta pole taolise aruteluga nõus ja nimetab teda muuhulgas „teadusliku pessimismi“ esindajaks. Kahjuks pole selle huvitava diskussiooni kirjeldamiseks aega, aga igaüks saab huvitatuse ulatuses seda ise lugeda. Kuid ühe olulise fakti peab siia veel lisama. Nimelt leidis Ray Kurzweil endale uue töökoha, mille nimi algab suure „G“ tähega. Huvitav, kas singulaarsus tuli nüüd sammukese meile lähemale? Ja järsku oskab Google varsti vastata, mis on elu mõte? Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal. 
