Kaladele kasvasid laboris jäsemete alged
 Priit Ennet Fossiilileidude põhjal arvatakse, et inimeste käed ja jalad ning loomade käpad on evolutsiooniliselt arenenud kalauimedest. Nüüd on teadlased jälile saamas, milline võis olla selle arengu geneetiline alus.    Fernando Casares Hispaaniast Pablo de Olavide Ülikoolist ja ta kolleegid võtsid hiirest geeni nimega hoxd13 ja panid selle sebrakalasse. On teada, et see geen toodab jäsemete arenguks vajalikku valku. Sebrakalal endal on see geen samuti olemas ja selle geeni toodetav valk ka, aga valku on suhteliselt väheses koguses.    Cesares ja ta kolleegid lootsid, et kui panna sebrakala embrüotesse selle geeni koopiaid juurde, siis hakkavad embrüo rakud seda valku rohkem tootma. Ja juba järgmisel päeval oligi näha, kuidas sebrakala embrüotel olid uimede asmele hakanud kasvama algelised jäsemelaadsed moodustised. Kasv jätkus veel neli päeva, kuid seejärel kalalooted surid.    Ega Cesares ei lootnudki muidugi sebrakalale kohe käsi ja jalgu kasvatada. Aga ta kirjutab koos kaasautoritega ajakirjas Cell, et arvatavasti hakkas neljajalgsete loomade eellasteks saanud kaladel sadade miljonite aastate eest geen hoxd13 mingil põhjusel aktiveeruma. Kuna ajalooline hetk oli soodne, siis kasutasid meie kauged eellased selle geneetilise muutuse jäsemete välja arendamiseks ka kohe ära.    Loe lisaks: Zebrafish made to grow pre-hands instead of fins (New Scientist) 
