Pikaajalise töötuse selgitamiseks loodi uus teooria
 Toimetaja Laur Kanger Kui riigis on ühel hetkel korraga palju nii tööpakkumisi kui tööotsijaid, siis kiputakse rääkima strukturaalsest tööpuudusest – tööandjate esitatavad nõuded ei vasta tööliste oskustele. Rand Ghayad aga heitis pilgu selle uskumuse taha ning leidis, et suuresti on mängus hoopis tööandjate soovimatus teatud tüüpi töölisi jutule võtta.   Selleks saatis Northeasterni ülikooli doktorant ettevõtetele laiali 4800 väljamõeldud elulookirjeldust. Üldjoontes olid need identsed. Erinesid vaid töötuna veedetud aeg ning tööstusharu, kus eelnevalt palka saadi.   Selgus, et kandidaatidega, kes olid enam kui kuus kuud tööta olnud, võeti haruharva ühendust. Niisamuti osutus tõkkeks eelnevalt teises tööstusharus palgal olemine. Seda isegi juhtudel, kus tööde tegelik iseloom väga sarnane oli.   Teisisõnu: „Mitte ettevõtted ei leia õigeid töötajaid, vaid tööandjad ise praagivad pikalt tööta olnud inimesed välja,“ selgitas Ghayad. Nii pakub teadlane pikaajalisele tööpuudusele senisest erineva selgituse, sidumata seda nähtust tingimata muutunud majandusstruktuuri nõuetega.   Ghayadi töö tulemused on kättesaadavad Bostoni föderaalreservi panga veebilehel kirjutises„What Can We Learn by Disaggregating the Unemployment-Vacancy Relationship?“   Vaata veel: A new theory on long-term unemployment(Phys.org) 
