Iidne galaktika võib olla veelgi vanem
 Astronoomid on Hubble'i Kosmoseteleskoobi poolt kogutud andmete analüüsil leidnud seitse iidset galaktikat, millelt pärinev valgus hakkas Maa suunas liikuma vähem kui 600 miljonit aastat pärast Suurt Pauku. Neist vanim, 13,29 miljardi valgusaasta kaugusel asuv objekt kandideerib teadaoleva universumi vanima galaktika tiitlile.   Universumi vanimate objektide uurimine ei ole kergete killast ning kompab isegi parimate infrapunateleskoopide võimete piire. Kuna eriti tuhmide galaktikate kaugust ei ole võimalik otseselt punanihke –  universumi paisumise tõttu toimuva spektrijoonte liikumise – alusel hinnata, tuleb võtta appi veidi kaudsemad meetodid. Saabuvaid valgusosakesi tuleb uurida läbi mitmete infrapunafiltrite. Hubble'i Kosmoseteleskoobi poolt augustis ja septembris tehtud uute vaatluste kombineerimisel varasemate Hubble'i süvavälja fotodega suudeti luua eelnevate pikimate vaatluste tulemusel sündinud fotodest kaks korda pikema säriajaga pildid.   Analüüsi tulemusena õnnestus astronoomidel esimest korda usaldusväärne ülevaade saada punanihetel z=8-10 asuvast galaktikapopulatsioonist. Universum oli toona 450-600 miljoni aasta vanune. Vaatlused kinnitavad mudelite ennustusi, mille kohaselt kasvas galaktikate hulk käsikäes universumi vanusega. Samuti näivad need tõestavat, et esimestes galaktikates leidus piisavalt tähti vesiniku aatomite reioniseerimiseks ehk nendelt elektronide küljest rebimiseks. Võrreldes praegustega olid toonased galaktikad ka umbes tuhat korda tihedamad.   Ellise töörühm leidis samuti, et üks tähelepanu alla sattunud juba varem avastatud objektidest võib olla arvatust märksa vanem. Aasta tagasi leidis Garth Illingworth, et UDFj-39546284 näol on tegu galaktikaga, millelt pärinevad footonid hakkasid Maa suunas liikuma 482 miljonit pärast Suurt Pauku. Värsked tulemused viitavad aga, et galaktika võis olemas olla juba punanihkel 11,9 ehk objekt on tõenäoliselt 100 miljonit aastat vanem. Siiski hoiatab töörühm, et üllatava tulemuse tõttu ei saa täielikult välistada, et tegu on senitundmatu Maale lähedasema gammakiirte allikaga.   Juhul kui tulemused aga nende ümberlükkamiskatsele vastu peavad, on tegu tõenäoliselt vanima objektiga, millele inimkond järgnevatel aastatel oma pilgu suudab heita. Veelgi kaugema mineviku uurimiseks tuleb oodata James Webb'i Kosmoseteleskoobi orbiidile lennutamist, mis juhtub parimal juhul 2018. aastal.   Töörühma uurimus ilmub ajakirjas The Astrophysical Journal Letters.Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
