Mullabakterid söövad antibiootikume
 Ajakirjas Journal of Environmental Quality ilmunud raporti kohaselt võivad mullabakterid aastate vältel antibiootikumide rikkas pinnases elades lisaks nende suhtes resistentsuse omandamisele minna isegi nii kaugele, et hakata pärast nende lagundamist nende koostisosi enda toiduks pruukima.   Antibiootikume on põllumajanduses kasutatud nii loomade ravimiseks, kui ka nende rasvumise soodustamiseks juba aastakümneid. Kõik nendest ei lagune aga tervikuna sugugi mitte loomade organismis. Juhtudel, kus loomade väljaheiteid põldude väetamiseks kasutatakse, satuvad need väliskeskkonda. Viimases on nähtud potentsiaalset keskkonnaohtu. Samas on täheldatud, et pikema aja vältel areneb näiteks bakteritel nende suhtes resistentsus. Mikroobid leiavad viisi nende organismist kiirelt väljutamiseks või vähem mürgisteks ühenditeks lagundamiseks.   Mure resistentsuse laienemise pärast ajendas mikrobioloog Ed Toppi juhitud töörühma 14 aastat tagasi alustama eksperimenti, kus igal aastal katselappe erinevas kontsentratsioonis kolme põllumajanduses laialt levinud antibiootikumiga väetati. Mõni aeg tagasi otsustas töörühm võrrelda, kui kaua need pinnases võrreldes mitte kunagi antibiootikume saanud katselapiga püsivad. Tulemused viitasid, et sulfametasiin ja tülosiin lagunes nende kõrgema kontsentratsiooniga harjunud katselapil ligikaudu viis korda kiiremini kui kontrollpinnases.   Veelgi enam, osa sulfametasiini lagunemisel tekkivatest jääkproduktidest mineraliseerusid kiiresti CO2'ks, mida jällegi kontrollpinnases ei juhtunud. Töörühmal õnnestus nähtuse alusel isoleerida Microbacterium'ite hulka kuuluv uus bakteritüvi, mis kasutab sulfametasiinis leiduvat hapnikku ja süsinikku enda elutegevusel. Kuigi nähtus pakub osaliselt lohutust, et antibiootikumid võivad seeläbi keskkonda ohustada vähema aja vältel, kui seni arvatud, on mikroobid, sealhulgas patogeenid, üpriski altid üksteisega geene vahetama.   Viimane rõhutab autorite sõnul taas, et antibiootikumide laiemat kasutamist tuleks võimaluse korral vältida. Samas demonstreerib see ka loodusliku valiku võimsust. Varem on see viinud bakteritüvede esile kerkimiseni, kes tarvitavad toiduks herbitsiide ja pestitsiide.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Journal of Environmental Quality . Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
