Laserimpulss muudab isolaatorid elektrijuhiks
 Saksa teadlased on välja töötanud tehnoloogia isolaatorite hulka kuuluvate materjalide ülilühikeste laserimpulsside abil elektrit juhtivaks muutmiseks, mis võimaldaks potentsiaalselt luua praegusest maailma kiireimast transistorist kümme tuhat korda kiiremaid seadeldisi. Lähenemisviisi laiem rakendamine sõltub aga pigem laserite valmistamise hinnast.   Materjale saab sõltuvalt nende elektrilistest omadustest jagada kolmeks. Metallid juhivad elektrit tavatingimustel ehk elektronid saavad püsivalt vabalt liikuda. Seevastu pooljuhtides nõuab laengukandjate liikvele ajamine teatavat energiat. Viimane on ka põhjus, miks transistorite ehitamisel just neid kasutatakse. Loogiliste tehete tegemise kiirus sõltub sellest, kui kiiresti elektrivoolu sisse- ja välja lülitada ehk ümberlülitusi teha saab. Maailma parimates transistorites saab kahte olekut – 0 ja 1 – sekundis vahetada umbes sada miljardit korda.    Viimaks on ka isolaatorid, milles elektronid pea üldse liikuda ei saa. Samas on nende vastav reageerimisaeg potentsiaalselt pooljuhtide omast kordades parem. Ent elektriväljad, mis viimased juba elektrit juhtivaks muudavad, jäävad isolaatorite puhul nõrgaks. Tugevamate väljade rakendamine lõppeb harilikult katastroofiliste taga- järgedega. Ferenc Krausz'i juhitud Saksa füüsikuterühm nägi lahendust elektriväljade ülilühikeses rakendamises. Pea mitte miski ei sobi selleks paremini kui femtosekundlaser, kus impulsi kestvus on suurusjärgus 10[(-15)] sekundit.    Ajakirjas Nature ilmunud uurimuses demonstreerib töörühm, et lühiajaliselt rakendatavast ülitugevast elektriväljast piisabki räniklaasist koosneva prisma elektrit juhtivaks muutmiseks. Laserimpulss tekitab vabad elektronid, mis omakorda selle elektrivälja eritatavat jõudu tunnevad. (Valgus on elektromagnetlaine). Vastavalt välja suuna- muutusele liikusid need ühel- või teiselpool prismat asuva elektroodi suunas. Järgmises katses tulistas töörühm materjali vahetult pärast esimest impulssi ka teise nõrgema laserkiirega. Sõltuvalt möödunud ajavahemikust sai elektronide liikumise suunda ka täpselt kontrollida.   Teises veidi keerulisemas eksperimendis kontrollis töörühm, kas prismat saab sama tehnoloogiat kasutades sama kiiresti isolaatoriks tagasi muuta. Materjali elektriliste omaduste alla saja attosekundi (10[E(-18)]sekundit) jäävate ultraviolettlaseri impulsside vahendusel jälgimine tõestas, et ümberlülituseks kulub ligikaudu sama kaua aega.   Seega on puhttehniliselt võimalik isolaatoritest ehitada transitoreid, milles võiksid ümberlülitused toimuda senisest rekordihoidjast kümme tuhat korda kiiremini. Lähenemisviisi laboritest väljaspoole jõudmine vähemalt lähimatel aastatel on aga sügavalt kaheldav. Sääraste transitorite laiem rakendamine nõuaks paratamatult femtosekund- laserite tootmiskulude vähendamiseks väiksemat revolutsiooni ka laseritööstuses. Siiski on Krausz'i töörühma uurimusest kasu laborites toimuvate mõõtmiste hõlbustamiseks.   Töörühma uurimused ilmusid ajakirjas Nature. (1;2) Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
