Sajanditepikkune põud võis viia sumerite hävinguni
 Toimetaja Laur Kanger Kaks sajandit kestnud põud võis saada saatuslikuks sumeri ühiskonnale ja keelele, väidab ameerika geoloog. Teooria tõesuse korral oleks tegu järjekordse näitega mõjust, mida kliimamuutus inimühiskondade toimimisele avaldada võib.Tollaseid kirjutisi, mis põuda mainiksid, siiani leitud pole. Seetõttu ühendas Matt Konfirst oma seisukoha toestamiseks mitmed kaudsed tõendid arheoloogia ning geoloogia valdkonnast.  Esiteks annavad mitmed geoloogilised andmed tunnistust sellest, et ligi 4200 aastat tagasi algas Lähis-Idas 200 aastat kestnud põuane periood: Punases meres ning Surnumeres aurustus enam vett, ning Türgis asuva Vani järve veetase langes. Meremuda analüüs näitas aga keskkonnas lendleva tolmu hulga suurenemist.Teiseks leiti 2006. aasta väljakaevamistel Süürias, et umbes samal ajal hüljati 74% Mesopotaamia asulatest. Inimasustusega kaetud piirkond kahanes seejuures koguni 93%.Kolmandaks ründasid põua ajal piirkonda kahe suure lainena nomaadid, kes rüüstasid ka sumeri pealinna Uri. Ajaks 2000 aastat enne meie ajaarvamist sumeri keelt enam ei räägitud.Konfirst oletabki, et suurte sotsiaalsete muutuste, piirkonna asustuse järsu kahanemise ning pika põua kokkusattumine pole juhuslikud. Pigem lõi põud teiste sündmuste toimumiseks soodsad eeltingimused.Teadlane esitas teooria kolm päeva tagasi Ameerika Geofüüsika Ühingu kokkutulekul.Vaata veel: Drought May Have Killed Sumerian Language (LiveScience) 
