Grafeentornid muudavad elektroonika painduvamaks
 Austraalias asuvaMonash'i ülikooli teadlased on välja töötanud uue strateegia ühe aatomikihi paksusest süsiniku aatomite võrgustikust –  grafeenist – kolmedimensioonilise korgipuu korki imiteeriva ülielastse ja üliväikese tihedusega materjali loomiseks, mis suudab toestada enda massist 50 tuhat korda suuremat raskust.   Alles kaheksa aastat tagasi laiemalt tuntuks saanud grafeen on harukordsete omadustega. Allotroop on keemiliselt äärmiselt stabiilne, ülitugev ja suurepärane elektrijuht. Seega on esmapilgul selle potentsiaalsed rakendusalad pea piiramatud, alates ülikiirelt laetavatest patareidest lõpetades erinevate implantaatidega. Vähem kui nanomeetri paksustest lehekestest millegi suurema ehitamine samal ajal nende algseid omadusi säilitades on aga reaalsuses küllaltki vaevanõudev. Harilikult on selle tulemusena sündiv materjal habras ja grafeeni omadustest jääb alles vaid kahvatu vari.   Dan Li juhitud töörühm võttis appi 'külmvaluks' kutsutava tehnika. Viimase käigus katsid nad grafeenilehed hapnikukihiga, mis muudab need vees lahustuvaks. Vee külmutamisel hakkavad lahuses moodustuvad jääkristallid üksikuid lehekesi kokkupressima. Viimase tagajärjel moodustub nanomaterjal, mis säilitab oma struktuuri isegi pärast selle külmkuivatamist. Meetodit on kasutatud ka varem. Grafeeni lahustuvaks muutvad hapniku aatomid nõuavad sündivas nanomaterjalis aga oma lõivu. Viimase mehaaniline tugevus langeb kordades.   Materjal taastab oma algse kuju sekundi murdosa vältel. Ling Qiu/Monash'i ülikool Seeläbi otsustas Li osa hapnikust enne külmvalu protsessi eemaldada. Töörühm leidis, et see ei mõjutanud oluliselt meetodi saagikust, ent tõstis  meekärge meenutava ehitusega materjali tugevust. Hapniku aatomite eemaldamiseks materjali kemikaalidega töötlemine kasvatas seda veelgi. Valminud sentimeetri kõrgused grafeenist monoliidid suutsid purunemata toestada endast 50 tuhat korda raskemaid objekte. Samuti taastasid need oma algse kuju isegi pärast nende 80% ulatuses kokkupressimist. Viimaks ei kannatanud ka grafeeni elektrijuhtivus.   Töörühm spekuleerib seega, et poorse ehitusega materjal sobiks eriliselt hästi painduvate elektroonikaseadmete valmistamiseks. Samuti näeb Li  ühe perspektiivina materjali kasutamist kunstkudede alusmaterjalina. Pooride läbimõõt on samas suurusjärgus juba olemasolevate biomaterjalidega.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa
