Stonehenge: suurimad sambad püstitati kõige varem
 Toimetaja Laur Kanger Stonehenge'i monument on ajaloolastele pikemat aega raskeks pähkliks osutunud – ons tegu iidse kalendri, hauamonumendi või hoopis ühtsuse sümboliga? Niisamuti puudub üksmeel selles osas, millises järjekorras ehitise osad püstitati. Briti ajaloolased on aga nüüd jõudnud mõnevõrra üllatavale järeldusele, et esimesena pandi paika just suurimad kivisambad.   Kuigi tänaseks on sellest säilinud väike osa, asus monumendi keskpaigas kunagi sinakatest kiltkividest ovaal. Selle ümber asetsevad hobuseraua kujuliselt viis sambagruppi. Igaüks neist koosneb kahest püstkivist, mille peale on asetatud veel kolmaski. Seejuures ulatub sammaste kaal 40 tonnini. Hiidsammaste ümber paikneb omakorda veel üks kiltkividest ring. Nende kivide kaal on aga ligi kümme korda väiksem.   Siiani olid teadlased uskunud, et kiltkividest ovaal ja ring püstitati esimesena ning „hobuseraud“ hiljem. Briti arheoloogid avastasid aga 2008. aasta väljakaevamistel, et seesugune kronoloogia paika ei pea. Nii selgus, kui uurijad püüdsid monumendi eri osade vanust hinnata selle juurest leitud esemete järgi. Ühendades enda info varasemate väljakaevamiste tulemustega, lõidki Bournemouthi ja Sheffieldi ülikoolide teadlased uue kronoloogia.   Sarnaselt teistega, usuvad ka nemad, et Stonehenge'i ehitamine algas ligikaudu 5000 aastat enne meie ajaarvamist künka ning ringikujulise kraavi rajamisega. Kuid uue analüüsi järgi pandi umbes 2600 aastat enne meie ajaarvamist paika liivakividest „hobuseraud“. Seejärel asetati oma kohale kiltkivid, mis olid ilmselt Walesist toodud.   Ühtlasi oli siiani arvatud, et monumendi ehitamine võttis aega aastasadu. Vastse uurimuse järgi ehitati aga Stonehenge'i põhilised osad valmis mõne põlvkonna vältel. Vahepealsel ajal leidis aset vaid juba olemasolevate kivide ümberpaigutamine.   Kronoloogia saamislugu on kirja pandud artiklis „Stonehenge remodelled“, mis ilmus ajakirjas Antiquity.   Vaata veel: Building Stonehenge: A New Timeline Revealed (LiveScience) 
