Astronoomid leidsid erakordselt suure musta augu
Priit Ennet Musti auke on mitmes suuruses. Mõni arvatakse olevat lausa imepisike, aatomi mõõtu, mõni palju suurem. See must auk, mille on nüüd üle mõõtnud Ameerika ja Saksamaa astronoomid on aga lausa röögatu, monstroosne, kirjeldamatult tohutult hiiglaslik. Üüratu. No ikka väga suur.    Remco van den Bosch Heidelbergis asuvast Max Plancki Astronoomiainstituudist ja ta kolleegid tegid vaatlusi Ameerika Ühendriikides asuva ja Texase Ülikoolile kuuluva McDonaldi Observatooriumi Hobbly-Eberly teleskoobiga ja rehkendasid galaktikas NGC 1277 asuva hiigelsuure musta augu massiks tervelt 17 miljardit Päikese massi.    See tähendab, et see must auk moodustab oma kodugalaktika massist lausa 14 protsenti. See on ennenägematu ja ennekuulmatu. Tavaliselt on galaktikakeskme musta augu mass umbes 0,1 protsenti galaktika massist.    Uurimistulemused ilmuvad täna ajakirjas Nature. Ja need tulemused võivad sundida teadlasi uuesti läbi mõtlema oma teooriad selle kohta, kuidas mustad augud ja galaktikad üldse tekivad ja arenevad. Eriti juhul, kui selliseid erakordselt suuri musti auke peaks avastatama teistestki galaktikatest.    Must auk on piirkond, kus valitseb nii tugev gravitatsiooniväli, et mitte miski, isegi mitte valgus ei pääse sealt välja. Sngulaarsus tekib, kui suurem või väiksem ainekogus tõmbub ülitihedalt kokku, mispeale aegruum ta ümber tugevalt kõverdub.    Vaata veel: Astronomers puzzled over huge black hole in the middle of small galaxy (Ars Technica)  
