Röövparasiitse eluviisiga herilasi kimbutavad hüperparasiidid
Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa   Hollandi teadlased leiavad uues uurimuses, et hüperparasitoidse eluviisiga herilasi meelitavad kapsaliblika röövikutes koorunud herilaste vastsetesse mune munema viimaste elutegevuse tõttu kapsaliblika kehakeemias toimuvad muutused, mis peegelduvad omakorda kapsa poolt eraldavate lenduvate ühendite koostises.   Mõlemale osapoolele kasu toovaid suhteid leidub looduses külluslikult. Nii on näiteks kapsataim kapsaliblika rööviku tegevuse korral kohastunud õhku paiskama erilisi lenduvaid ühendeid. Viimased omakorda peaksid kohale meelitama putukaid, kes röövikute elu kibedaks teevad. Ühed säärastest on parasitoidse eluviisiga herilased, kes oma munad vastsete küllusliku toidulaua ootuses röövikusse munevad. Koorudes hakkavad vastsed aeglaselt viimast seestpoolt väljapoole seedima. Lugu võiks siin lõppeda, ent nagu harilikult on looduses liikidevahelised suhted tihti keerulisemad.   Osa herilasi on aja jooksul omakorda spetsialiseerunud just parasitoidsete herilaste vastsesse oma mune munema. Hollandi bioloogide uurimus näitab, et tarbetu energiakulu vältimiseks on hüperparasitoidid seejuures õppinud kapsa poolt eritatava lõhna põhjal eristama erinevaid parasitoidi liike. Laboris läbiviidud katsed näitasid, et nad valivad eelistatult liigi, kelle munemise harjumus hõlmab ühte röövikusse paljude munade poetamist.   Välitööde käigus kogutud andmed näitasid suisa, et neli hüperparasitoidi liiki munesid oma munad 20-55% Cotesia glomerata röövikutesse. Kurna suurus ühes röövikus jääb viimase puhul 20-40 muna vahele. Seevastu sattus hüperparasitoidide ohvriks vaid 5-15% Cotesia rubecula kõikidest röövikutest. Liiki kuuluvad isendid eelistavad igasse röövikusse muneda vaid ühe muna.   Kapsa poolt eritatavate lenduvate ühendite analüüs näitas, et C. Glomerata vastsete tegevus muudab kapsaliblika röövikute kehakeemiat suhteliselt palju, muutes omakorda märgatavalt kapsa reaktsiooni. C. rubecula on tõenäoliselt kohastunud jääma märkamatumaks, misläbi kattub kapsa eritavate ühendite koostis erinevate parasitoidiliikide puhul vaid 40% ulatuses. Hüpoteesi toetab asjaolu, et Ameerikasse võõrliigina sattunud C. rubecula muudab sealsete kapsaröövikute sisemuses toimuvat niivõrd palju, et langeb sagedamini  hüperparasitoidide ohvriks kui Euroopas.   Seega demonstreerib uurimus, et strateegia, kus talunikud piserdavad põldudel röövikutest vabanemiseks kapsa poolt eritavaid lõhnu matkivaid ja parasitoidherilasi ligimeelitavaid lahuseid, vajab tõsisemat läbikaalumist. Kui samale lõhnale on tundlikud ka hüperparasitoidid, võib see prognoositava kasu olematuks muuta.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas PLoS ONE.  
