Elu kompab Antarktika soolajärves eksistentsi piire
Bioloogid on vähemalt 2800 aastat atmosfäärist isoleeritud Antarktikas asuvast La Vida soolajärvest kogutud näidiseid uurides leidnud 32 kaheksasse eri hõimkonda kuuluvat bakteriliiki. Liigirikkuse tõttu jääb veel ebaselgeks, kust mikroobid ellu jäämiseks energiat ammutavad.   Antarktika kontinendil asuvaid McMurdo kuivi orge peetakse üheks maailma eluvaenulikumaks paigaks. Atmosfäärile avatud vett leidub regioonis ainult jää kujul, mis on moodustunud miljoneid aastaid tagasi piirkonda katnud ookeanist. Pole ime, et NASA on McMurdo orge kasutanud Marsil valitsevate tingimuste simuleerimiseks. Välimus on aga petlik. Umbes 27 meetri paksuse jääkihi all leidub vett ka vedelas olekus. Kuigi selle soolasus on tüüpilisest mereveest ligi kuus korda kõrgem ja temperatuur -13°C. See ei takista aga primitiivsel elul seal ellu jäämast.   Viimast peegeldavad 2005. ja 2010. aastal kogutud proovid. Bakteriaalne elurikkus jääb siiski La Vida järves umbes kümme korda väiksemaks kui tüüpilises parasvöötme veekogus. Geneetiline analüüs paljastas 32 erineva liigi olemasolu. Suhteliselt lühike isoleeritus tähendab, et nendest valdaval enamikul on ka märksa harjumus- pärasemates tingimustes elavad sugulasliigid. Tõenäoliselt kuulub vaid üks leitud liikidest täiesti uude hõimkonda. Samas jääb veel ebaselgeks, kust mikroobid eluks püsimiseks energiat saavad.   Uurimuse autorid ei olnud tegelikult energiabilansi arvutuste põhjal valmis isegi säärast elurikkust soolajärves kohtama. Nende ootuste kohaselt oleks seal pidanud leiduma pea eranditult surnud orgaanilisest ainest toituvaid metaani eritavaid baktereid. Seega spekuleerivad autorid, et mikroobid võivad kasutada näiteks molekulaarset vesinikku, nagu teevad seda mõned kullakaevandustes elavad bakteriliigid. Samas võib pooldumise ja paljunemise edasi lükkamine pakkuda võimalust ekstreemses keskkonnas pikemalt ellu jääda.   Nii või teisiti tõestab leid, et suhteliseks liigirikkuseks vajalikku energiahulka saab saavutada isegi regulaarse päikesevalguse ja laamtektoonika protsesside käigus vabaneva soojusenergia puudumisel. Võib vaid oletada, mida britid, ameeriklased ja venelased järgmistel kuudel juba miljoneid aastaid isoleeritud ning kilomeetrite paksuse jääkihi all asuvatest Ellsworthi ja Vostoki järvest leida võivad.   Töörühma uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusteakadeemia toimetistes.Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa
