Kaugete planeetide sees loksub sula magneesiumoksiid
Priit Ennet  Teadlased väidavad laborikatsete põhjal, et kaugete tähtede ümber tiirlevate supermaakerade sisemuses voolab ringi vedel metaljas aine, mille taolist keegi varem näinud ei ole. Ekstreemsetes oludes ilmutas ennenägematuid omadusi tavaline mineraal, magneesiumoksiid.    Magneesiumoksiidi, mida leidub rohkesti nii maakoores kui ka selle all olevas paksus vahevöökihis. Võib arvata, et sama rohkesti võib seda leiduda ka väljaspool Päikesesüsteemi, teiste tähtede ümber tiirutavate Maa-tüüpi planeetide koostises.    Rühm Ameerika ja Prantsuse teadlasi eesotsas Stewart McWilliamsiga Howardi Ülikoolist kirjutab nüüd ajakirjas Science, et Maast suuremate Maa-tüüpi planeetide, niinimetatud supermaakerade sees esineb magneesiumoksiid mitte kivitaolise materjalina nagu meil Maal, vaid hoopis metallilisel kujul, ja seejuures veel sulametallina.    McWilliams ja ta kolleegid uurisid, kuidas käitub magneesiumoksiid niisuguse suure rõhu ja kõrge temperatuuri juures, mis võiks valitseda supermaakerade sügavustes. Selleks tulistasid nad pisikest magneesiumoksiidi tükikest võimsa laserkiirega. Umbes miljardiku sekundi vältel koges see tükike siis sellist survet ja kuumust, nagu oleks ta suure planeedi sisemuses.    Teadlastel õnnestus märgata, et kõigepealt omandas magneesiumoksiid neis tingimustes senisest erineva kristallilise sisestruktuuri, seejärel aga muutus sulametalliks. Selliseid magneesiumoksiidi olekuid ei olegi varem vaadeldud. Aga suurte supermaakerade sisemuses võib siis vedel magneesiumoksiid pidevalt ringi voolata ning aidata suue geoloogilise dünamona oma planeedile magnetvälja luua.    Imeline, kuidas teadlased võivad pisikest ainetükikest väga lühikest aega vaadeldes teha nii kaugeleulatuvaid järeldusi.    Vaata veel: Magnesium oxide: From Earth to super-Earth (PhysOrg)   
