Valitsus kiitis heaks uue kutseõppeasutuste seaduse
 Valitsus kiitis neljapäeval heaks uue kutseõppeasutuse seaduse  eelnõu, mis parandab kutseõppe kättesaadavust. Uus seadus võimaldab  kaasata õpetamisesse senisest enam oma ala professionaale, teatas  haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja.Üheks eesmärgiks oli lahendada probleem, kus väga hea spetsialisti  tööle võtmist võis takistada pedagoogilise hariduse puudumine. Lisaks  muudetakse kutseõpe mitmes punktis paindlikumaks – seadusega antakse ka  võimalus lõpetada õppekava osalise täitmise korral kutsekool  osakvalifikatsiooni tõendava tunnistusega, seisab pressiteates.Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnul on muudatused  vajalikud eelkõige muutuvate oludega kohandumiseks. „Õppurid ja  tööandjad ootavad kutseõppeasutustelt suutlikkust pidada sammu muutuva  majandusega, milleks on vaja anda teadmisi seadmete, töövõtete ning  heade praktikate kohta, mis on kerkinud esile alles viimastel aastatel.  Selliseid inimesi leiab eelkõige just tööturult oma ala spetsialistide  seast,“ ütles minister. „Peame lihtsustama õpilaste  juurdepääsu  selliste meistrite kogemustele ning samas garanteerima ka kutsehariduse  kvaliteedi edasise kasvu,“ rõhutas Aaviksoo.Akrediteerimine asendab formaalse koolituslubade süsteemiTööandjate ja kutseliitude abiga viiakse kutsekoolide läbi põhjalik  kvaliteedihindamine – akrediteerimine. See hakkab asendama praegust  suhteliselt formaalset koolituslubade süsteemi, mis hõlmab vaid era- ja  munitsipaalkutsekoole.Akrediteerimise edukalt läbinud õppeasutus saab edaspidi võimaluse  anda oma lõpetajatele kutse, mis on kompetentse erialaorganisatsiooni  poolt tõendatud erialane kompetentsustõend, sisuliselt oskuste  kvaliteedisertifikaat. Praegu on kutseeksamite sooritamine ja kutse  saamine õppetööst ning kutsekooli lõpueksamitest suhteliselt eraldatud  protsess. Selle uuendusega juurutaksime süsteemi, mis toimib kõigis  arenenud riikides.Kutseõppeasutustes saab edaspidi anda väga erineva keerukusega õpet.  Paindlikkuse tõstmiseks võimaldatakse edaspidi vähemalt 22-aastastel  ilma põhihariduseta inimestel asuda omandama ka kutsekeskharidust, kui  tal on selleks olemas valmisolek ning vajalikud teadmised-oskused.  Tähtsustatakse keskastme spetsialistide ja juhtide, samuti tehnikute ja  tehnoloogide koolitust – need on ametimehed, kelle järele tööturg tunneb  teravat vajadust.Eelnõuga parandatakse koolide võimekust reageerida kiiresti muutuvas  majanduses tööandjate ja õppijate vajadustele. Edaspidi ei pea kõik  õppekavad tuginema üksnes riiklikele õppekavadel, mis suurendab koolide  suutlikkust koostada operatiivselt uusi õppekavu.Kutsekool annab kutsehariduse, mitte kõrghariduseLähtudes kõrgharidusstrateegiast aastani 2015, lõpetatakse  kutseõppeasutustes rakenduskõrghariduse õppekavade järgi õpetamine.  Otsus puudutaks vaid kaht kutseõppeasutust: Tallinna Majanduskooli ja  Võrumaa Kutsehariduskeskust. Üleminek on sujuv ja kõik neis koolides  rakenduskõrgharidust omandavad üliõpilased saavad oma õpingud lõpetada  praeguses koolis. Uusi üliõpilasi enam vastu ei võeta. Suletud  õppekavade asemel arendatakse välja uued, mujal maailmas tunnustust  leidnud keskastme spetsialistide õppekavad.Eelnõuga kaotatakse õpetajate atesteerimine ning asendatakse see  õpetaja enesehindamisega, millele kooli juhtkond annab tagasisidet.  Õpetaja töötasustamise aluseks saab ametikoht koos kõigi  tööülesannetega, mitte üksnes kontakttunnid – uuendusega astutakse ühte  sammu üldhariduses toimuvate muudatustega.Eestikeelsele õppele üleminek jõuab ka muu õppekeelega  kutsekoolidesse. Sarnaselt üldharidusele seatakse ka kutseõppeasutustele  tähtajad ja nõuded üleminekul eestikeelsele keskhariduse omandamisele.  Kutsekeskhariduse õppekavadel peab 1. septembriks 2020 vähemalt 60%  õppest toimuma eesti keeles. Tööd selles suunas on tehtud juba aastaid  ning seatud tähtaeg jätab piisava ajavaru, et koolid ja õpilased saaksid  muudatuseks põhjalikult valmistuda. Tuleb rõhutada, et üleminek  puudutab vaid kutsekeskhariduse õppekavadel õppijaid, lühematel, ainult  kutseoskustele orienteeritud õppekavadel jääb ka edaspidi võimalikuks  muukeelne õpe.Uus seaduseelnõu koostati töörühmas, kus oli lisaks haridus- ja  teadusministeeriumi ja teiste ministeeriumide esindajatele esindatud lai  ring partnereid Kaubandus-Tööstuskojast, Tööandjate Keskliidust,  Ametiühingute Keskliidust, kutseliitudest, Kutseõpetajate Ühingust,  Eesti Õpilasesinduste Liidust ja õppeasutustest ning mujalt.
