Ökosüsteemi «pendeldamine» ennustab selle peatset kokkuvarisemist
 Toimetaja Laur Kanger Southamptoni ülikooli teadlased on välja töötanud meetodi, mille abil ennustada ökosüsteemi kokkuvarisemist. Uurijate arvates kõlbaks see kasutada ka põllumajanduslike, kalanduslike või isegi ühiskondlike protsesside mõtestamiseks.   Rong Wangi juhitud uurimisrühm võttis Hiinas asuva Erhai järve põhjast rea proove. Nende abil sai hinnata erinevate vetikaliikide hulka ning levikut 125 aasta lõikes. Kui üldjuhul püsis liikide enam-vähem muutumatuna, siis umbkaudu 30 aastat enne järve ökosüsteemi hävimist läks tasakaal paigast. Nimelt hakkasid nii vetikaliikide arvukus kui liikide enda levik järsult muutuma.   „Kasutades vetikaid järve tervise mõõdikuna, näitasime, et ökosüsteem „loperdas“ enne otsustava pöörde toimumist“, seletab Rong Wang toimunut. „Ka muu andmestik näitab olulist kõikumist, mis tähendab, et järve mõjutasid pika aja jooksul olulisel määral välised tegurid – näiteks väetisereostus, põldude heitvesi ning veetaseme kõikumine – mis sundisid süsteemi eri seisundite vahel kiiresti edasi-tagasi pendeldama. Lõpuks ei suutnud järve ökosüsteem enam kohaneda ega taastuda – ta kaotas paindlikkuse, jõudis kriitilise punktini ning varises kokku.“   „Me tahtsime tõestada, et selline „võbelemine“ leiab aset just enne süsteemi dramaatilist muutumist – olgu see sotsiaalne, ökoloogiline või klimaatiline,“ ütles uuringus osalenud John Dearing, „ning et seda meetodit võib potentsiaalselt kasutada, ennustamaks tulevikus toimuma hakkavaid kriitilisi muutusi teisteski süsteemides.“ Nii oletavad teadlased, et nende leiust võiks kasu olla ka kliimamuutuse analüüsimisel.   Artikkel „Flickering gives early warning signals of a critical transition to a eutrophic lake state“ ilmus ajakirjas Nature.   Vaata veel: Scientists pioneer method to predict environmental collapse (Southamptoni ülikool) 
