Vahemere saartel elab inimesi väga ammusest ajast
Priit Ennet Vahemere saartel on mõnus kliima ja seal on tore elada. Nüüd väidab Ameerika antropoloog, et inimesi elabki neil saartel juba palju ammusematest aegadest, kui seni arvatud. Seniste teadmiste järgi jäi inimene neile saartele püsivalt elama umbes 9000 aasta eest.    Alan Simmons Nevada Ülikoolist kirjutab aga ajakirjas Science avaldatud arvamusloos, et Küpros ja Kreeta olid asustatud ehk isegi juba 170 000 aastat tagasi. Ta väidab, et Vahemere saarte esimesed inimasukad ei tarvitsenud üldse olla nüüdisinimesed. Simmonsi sõnul on olemas tõendeid, et need võisid olla hoopis neandertallased või Homo erectused.    Hiljutistel väljakaevamistel on Kreetalt päevavalgele tulnud inimese valmistatud esemeid, mille vanuseks on määratud 110 000 aastat. Üks arvatavasti ka Kreeta saarel enesel valmis tehtud kivikirves on dateeritud aga lausa 170 000 aasta vanuseks. Et nüüdisinimene arvatakse välja kujunenud olevat umbkaudu 200 000 kuni 100 000 aasta kauguses minevikus, siis on Simmonsi väitel üsna võimalik, et need esemed on saarele jätnud keegi nüüdisinimese omaaegsetest lähisugulastest.    Ka viitab Simmons uurimustele, mille järgi on Vahemerel meresõitu harrastatud tuhandeid aastaid seni teatust varem. Ja selle üle ei peakski väga imestama, sest ka näiteks Austraalia algasukad jõudsid praeguste arusaamade järgi sellele mandrile juba umbes 50 000 aastat tagasi ja loomulikult merd mööda.    Vaata veel: Anthropologist suggests Mediterranean islands inhabited much earlier than thought(PhysOrg)
