Abstraktsel pildil on kindel tundmuslik mõju
Priit Ennet "No kas see tänapäeva kunst on ikka mingi kunst?" küsib pahameeles nii mõnigi. Ometi võivad ka lõuendile maalitud abstraktsed jooned ja värvilaigud vaatajas emotsioone tekitada ja tundevirvendusi liikvele ajendada, ehkki keegi ei saa päris hästi aru, miks ja kuidas.    Abstraktse kunsti teerajaja Vassili Kandinsky väitis, et abstraktsetest kujutistest saadavad tundmusnähud on tegelikult väga objektiivset laadi ja sõltuvad otseselt värvidest ja nende paigutusest. Kui lugu aga nii, siis peaksid põhimõtteliselt ka arvutid suutma sedastada, millise abstraktse maaliga milline tundelaeng seondub.    Tuleb välja, et arvutid seda suudavadki. Rühm Itaalias asuva Trento Ülikooli teadlasi eesotsas Nicu Sebega andsid arvutiprogrammile analüüsida 500 abstraktset maali. Võttes arvesse, kuidas kirjeldasid oma emotsionaalseid reaktsioone neile maalidele sada inimest, õppiski süsteem aimama, milline on eri elementide emotsionaalne mõju.    Näiteks tõdes arvuti, et mustad ja teravikulised kujundid vastavad pigem masendunud meeleolule, heledad ja sujuvamate piirjoontega kujundid aga rõõmsale meelele.   "Ja mis sest kõigest kasu on?" küsib ehk praktilise meelega kodanik. Kasu on see, et varsti võib-olla ei ole vaja, et pilte maaliksid kunstnikud, vaid soovitava emotsionaalse toimega pildi võib odavalt ja tõhusalt koostada masin.   Tulemust tutvustati Jaapanis Naras toimunud multimeediakonverentsil.    Vaata veel: Computers identify what makes abstract art move us (New Scientist)
