Vihmametsa ritsikal on inimlikud kõrvad
Priit Ennet „Kel kõrvad, see kuulgu!“ Seda hüüdu kuuleks kindlasti ka Lõuna-Ameerika vihmametsas elav putukas, sest kõrvad tal on. Mis sest, et tagajalgade küljes. See eest on need kõrvad, nagu teadlased väidavad, siseehituselt hämmastavalt inimkõrva ehituse moodi.   Briti bioloogid eesotsas Fernando Montealegre'iga Bristoli ülikoolist kirjutavad ajakirjas Science, et ritsiklasel Copiphora gorgonensiskoosneb kõrv nagu inimestel ja teistel imetajatel kolmest osast. Imetajate kõrva talitlus on teadlastele juba ammu tuttav.   Esiteks panevad õhus levivad helilained kõrva trummikile võnkuma. Teiseks võimendavad kolm õrna luud neid võnkeid keskkõrvas, mis kulgevad siis läbi kõrvatigu täitva vedeliku. Seejärel muundavad sisekõrva kuulmisrakud need elektrisignaalideks, mis edasi ajju suunatakse.   Montealegre ja ta kolleegid kirjeldavad nüüd, kuidas vihmametsa ritsikal on kuulmine koraldatud samalaadselt kolmes järgus. Muidugi on erinevusi anatoomilistes üksikasjades. Teadlaste sõnul väärib tähelepanu, et evolutsiooniliselt üksteisest niivõrd kaugetel olenditel on kuulmiselundid sedavõrd ühesuguseks kujunenud.   Vaata lisaks: Tiny Katydid Ears Look Remarkably Human (LiveScience)
