Põudade esinemissagedus võib olla kasvanud arvatust aeglasemalt
 Aastaid laialdast kasutust leitud põudade ennustamiseks kasutatav PDSI indeks on Austraalia ning USA teadlaste hinnangul liialt lihtsustatud,  mis viib soojenevas maailmas põuaperioodide sageduse ülehindamiseni. Kuigi alternatiivne lähenemisviis muudab globaalseid trende, sõltub erinevus PDSI ennustatust rangelt regioonist.   Palmeri põua tõsiduse indeks (PDSI) kasvas välja 1960. aastatel Ameerika Ühendriikide talunike põuakahjude hüvitamise lihtsustamiseks mõeldud mudelist. Järgnevatel kümnenditel hakati seda järjest enam kasutama ka mujal maailmas. Indeksi muudab veetlevaks selle lihtsus – potentsiaalse aurustumise hindamiseks lähtutakse tüüpiliselt ainult laiuskraadist ning temperatuurist. Regulaarsete satelliidivaatluste võimaluse puudumisel oli vastava Thornthwaite võrrandi kasutamine laiema pildi saamiseks mõistlik. Ent ennustuste tegemisel jääb mudel hätta.   Aurumise kiirus sõltub ka paljudest teistest teguritest. Teadlased on välja töötanud ka reaalsusele tunduvalt lähedasema Penman-Monteith'i võrrandi, kus arvestatakse ka päikesekiirguse hulga, tuulekiiruse ja õhuniiskusega. Viimasel baseeruvat mudelit kasutades leidsid Princetoni ja Austraalia rahvusülikooli hüdroloogid, et 1980-2008 aastal kasvas põudadest mõjutatud piirkonna ulatus aastas 0,08% võrra. PDSI'l baseeruv hinnang ületab seda seitsmekordselt. Pikemat, 1950. aastast algavat perioodi analüüsides paljastus kahekordne erinevus.   Kuigi uurimus vihjab seega Thornthwaite võrrandi nõrkusele, pole erinevused mõningates piirkondades väga suured. Ka Penman-Monteith'i võrrandi kohaselt on põudade tõsidus ning esinemissagedus Euroopas, Aafrikas ja Hiinas märgatavalt kasvanud. Tasub märkida, et Rahvusvahelise Kliimapaneeli (IPCC) 2007. aasta raport põhines just PDSI'l. Hinnangu määramatus ei võimaldanud aga isegi tulemustest selget trendi välja lugeda. Mudeli ebatäpsust on  arvesse võetud ning kogukonnas leiab see rakendust üha harvem.   Selle aasta alguses IPCC poolt avaldatud ekstreemsete sündmuste ja katastroofidega toimetulemist hindavas SREX'i raportis tõdetakse, et ülemaailmsete põuatrendide osas valitseb tõsine ebakindlus. Kasutatud ilmavaatluse ja planeeti eelnevatel kümnenditel tabanud päikesekiirguse andmete ebakindluse tõttu on kriitikatule alla sattunud ka vast ilmunud töö. Samuti heidetakse sellele ette mõningate teiste aurustumisekiirust mõjutada võivate tegurite, nagu näiteks maapinnaniiskuse arvestamata jätmist.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa
