Närvisüsteemi iseärasused ajavad naha sügelema
Haigutamine nakkab. Aga nakata võib ka sügelemine. Kui näeme kedagi teist end sügamas, võib meil endalgi tekkida kihelus, mida kangesti kratsida tahaks. Nüüd on teadlased lähemalt uurinud, miks mõnedele inimestele nakkab sügelemine visuaalsel teel kergemini kui teistele. Henning Holle Inglismaalt Hulli Ülikoolist ja ta kolleegid tegid katseid 51 terve vabatahtlikuga, kellele näidati videolt, kuidas inimesed end käsivarrelt või rindkerelt sügavad. Enne katset olid vabatahtlikud vastanud testiküsimustele ja vastuste abil said teadlased hiljem järeldada, et kõige kergemini nakatusid sügelemisega neurootilisusse kalduvad katseisikud, need, kes kipuvad alatasa negatiivseid emotsioone tundma. Samas empaatia ehk soov ja võime näha asju teiste inimeste seisukohalt ja elada neile kaasa, üllatav küll, sügelemisnakkuse altisusele mõju ei avaldanud. Teadlased mõõtsid katse ajal funktsionaalse magnetresonantsi meetodil ka inimeste ajupiirkondade aktiivsust ja leidsid, et katseisikute kratsimiskalduvus on seotud kolme konkreetse ajupiirkonna aktiivsustasemega. Autorid loodavad, et nende uurimistulemused aitavad paremini aru saada neist närvisüsteemi iseärasustest, mis panevad mõnesid inimesi, kes nahahaigusi ei põe, ikkagi mõnikord kanget nahakihelust tundma. Vaata veel:  Itchiness is contagious, just like yawning (NBC News)
