Kultuuriga mittearvestamine võib kliimapoliitika halvata
 Toimetaja Laur Kanger Kliimamuutuse käsitlemisel kiputakse tihti rääkima bioloogiast, tehnoloogiast või majandusest. Exeteri ülikooli teadlaste juhtimisel kirjutatud artikkel juhib aga tähelepanu sellele, et nii teadlaste kui poliitikute seas jäetakse tihtipeale kõrvale kultuurilised tegurid. Viimased võivad aga oluliselt mõjutada seda, millisel määral kliimamuutusega kohandumiseks vastu võetud otsused teostuvad.   On ju kultuur just see, mis seob inimesi kokku, motiveerib neid, tekitab ning süvendab teatud käitumisviise ja harjumusi. Niisamuti aitab ta keskkonnast tulenevaid ohte mõtestada ning nendega toime tulla. Ent kui löögi alla satuvad paljud käitumisviisid koos nende ümber kujunenud rituaalidega – olgu selleks kas või rannaskäik, talispordialadega tegelemine või harjumuspäraseks saanud põlluharimismeetodite kasutamine – võivad inimesed näha seda hoopis ohuna iseenesele ning kogukonnale.   Teadlaste väitel ei käsitleta kliimamuutustest rääkides inimeste emotsionaalset heaolu. Viimane aga mõjutab oluliselt, kas, kuhu ja millistel tingimustel nad on nõus kolima. Uurijad toovad näiteks Polüneesia saare Niue, mida laastavad tihti keeristormid. Kuid saare 1500 elanikku keelduvad lahkumast seetõttu, et tunnevad elukohaga tihedat hingelist seotust. Artikli esimene autor, Neil Adger, on Queenslandi maapähklifarmerite näitel eelnevalt tõestanud, et lisaks elukohale avaldab samasugust siduvat mõju ka tööpaigaga tuntav lähedus.   Adgeri sõnul väljendub teadlaste ja poliitikute kultuuriline pimedus ka praktikas. „Kui kliimamuutuse kultuurilist mõõdet jätkuvalt eiratakse, on tõenäoline, et meetmed osutuvad ebatõhusaks, sest nad ei seostu indiviididele ning kogukondadele oluliste teemadega,“ selgitab ta.   Artikkel „Cultural dimensions of climate change impacts and adaptation“ ilmus ajakirjas Nature Climate Change.   Vaata veel: Research: Cultural dimensions of climate change are underestimated, overlooked and misunderstood(Phys.org) 
