Krokodilliliste lõuad on sõrmeotstest tundlikumad
 Ajakirjas Journal of Experimental Biology ilmunud uurimuses leiavad bioloogid, et krokodillide ja alligaatorite lõugadel, suus ning ülejäänud kehal kohatavad tuhanded kühmukesed on tundlikumad kui näiteks inimeste sõrmeotsad. Ülikiire reaktsiooni kindlustavad närvid on saagi tabamise hõlbustamiseks hindamatu väärtusega.   Krokodillilised ei pruugi oma paksu naha ja kohati hirmuäratava väljanägemisega just kõige tundlikumad näida. Ent enamikel alligaatoritel ja krokodillidel on väike, paari millimeetrise läbimõõduga saladus. Peamiselt nende lõugu ning krokodillide puhul ka ülejäänud keha katavad tumedad kühmukesed. Teaduslikult kirjeldati neid esimest korda juba 1895. aastal. Seoses krokodillide naha väärtuse tõusuga on kühmukeste alusel hakatud isegi hindama, kas nahka omanud isend kuulus ohustatud liikide hulka või mitte.   Kühmukeste tegelik ülesanne jäi aga märksa mõistatuslikumaks. Erinevatel aegadel on arvatud, et krokodillilised võivad neid kasutada näiteks elektri- ning magnetväljade, rõhu ja vee soolasuse muutuse tajumiseks. Hoolimata hüpoteeside rohkusest tehti nende paikapidavust kontrollivaid katseid märgatavalt vähem. Saladus hakkas lahenema alles 2002. aastal. Daphne Soares Maryland'i ülikoolist leidis, et kühmud on ülitundlikud hoopis puudutustele. Krokodillid suutsid registreerida isegi üksikute veetilkade nahale maandumist ning end sellele vastavalt saagi ootuses liigutada.   Soares'i jälgedes otsustasid astuda Duncan Leitch ja Ken Catalania võttes uurimise alla 18 Ameerika alligaatorit ja neli Niiluse krokodilli. Paar kontrollis esmalt teiste töörühmade tulemusi ning leidis, et närvilõpmete kimbud ei reageeri tõepoolest vee soolasusele ega elektri- ning magnetväljadele. Närvitegevust märkasid Leitch ja Catalania alles siis, kui nad kühmukesi von Frey karvakestega stimuleerisid. Karvade paindumise ulatuse alusel saab arvutada, kui tundlik stimuleeritav piirkond on.   Selgus, et mõned kühmud olid lausa nii tundlikud, et registreerisid puudutust isegi siis, kui mehaaniline sensor seda ei teinud. Kühmud on kaugelt tundlikumad kui näiteks inimeste sõrmeotsad tajudes isegi 78 miljondik-newtoni suurust jõudu. Närvilõpmed reageerivad juba siis kui kühme nelja miljondik meetri jagu kokku surutakse. Katsed näitasid, et pilkases pimeduses suutsid krokodillilised seeläbi basseini pillatud nahaga kokkupuutunud toidukuulikestele reageerida pelgalt 50-70 millisekundi jooksul.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Journal of Experimental Biology. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa
