Iidsed relvad teritasid mõistust
 Värskelt ajakirjas Nature ilmunud uurimuse kohaselt oli inimestel keerukamaks kivitöötluseks vajalik kognitiivne võimekus olemas juba vähemalt 71 tuhat aastat tagasi. Lisaks pürotehnoloogia rakendamiseks vajalikule plaanimisvõimele oli keel tõenäoliselt muutunud selleks ajaks piisavalt mitmekülgseks, et inimesed noolte- ja viskeoda otsade valmistamisoskust edasi pärandada saaksid.   Teadlaste hulgas ei valitse endiselt üksmeelt, kas kaasaegsetele inimestele omane kognitiivne võimekus kerkis esile ligikaudu samal ajal, kui Homo Sapiens anatoomiliselt liigina 200 tuhat aastat tagasi eristuvaks muutus. Mõnede koolkondade hinnangul leidis see aset tunduvalt hiljem, ligikaudu 40 tuhat aastat tagasi. Viimast seostavad nad omakorda kuni kümme tuhat aastat varem toimunud kasuliku geenimutatsiooniga. Hüpoteesi toetavad samasse ajaperioodi langevad vanimad koopamaalingud, mis märgivad viimaks abstraktsioonide tegemise algust.   Ometigi on leitud tuhandeid aastaid vanemaid tööriistu ning relvi, mille valmistamiseks kasutatav metodoloogia oli tunduvalt keerukam, kui pelgalt nuia või kivist pihukirve tahumine. Samal ajal lahutavad sääraseid leide harilikult tuhanded kilomeetrid ning tuhandete aastate pikkused ajaperioodid. Viimane ei võimalda kindlalt öelda, et inimkultuur oli tervikuna keerukamate oskuste järeltulevatele põlvedele edasi pärandamiseks piisavalt kõrgele tasemele jõudnud. Sama hästi võis olla tegu lihtsalt keskkonnateguritest sõltuva kohastumisega.   Kyle Brown'i juhitud töörühma värsked leiud näivad kaalukaussi kallutavat hüpoteesi suunas, mille kohaselt toimus kaasaegse inimese anatoomiline areng pigem kognitiivse võimekuse kasvuga käsikäes. Lõuna-Aafrikast, Pinnacle Point'i koopast avastatud väikeste teravate noolte- või viskeodade otstena kasutavate mikroliitide vanus ulatub 71 tuhande aastani. Seega on need senistest vanimatest samalaadsetest leidudest 6-10 tuhat aastat vanemad. Lisaks viskerelvade poolt pakutavatest konkurentsieelisest demonstreerib see ka kõrget kognitiivset arengutaset.   Mikroliite on hõlbus valmistada vaid teatud mineraalidest. Samuti on nende laialdasema rakendamise üheks eelduseks pürotehnoloogia. Kivimite tules küpsetamine muudab need teatud juhtudel kergemini lagunevaks. Viimane võimaldab neist kiiremini lõhestada ning seejärel neist sobiva kujuga helbeid valmistada. Helveste noolte või odade puitosa külge kinnitamine nõudis veelgi tööd ja kogu tegevus seega pikemat planeerimist.   Veelgi enam, Pinnacle Point'i koopa lähistelt on leitud ka 11 tuhat aasta võrra nooremaid mikroliite. Viimane annab mõista, et piirkonnas elav kogukond suutis oma teadmisi järeltulevatele põlvedele edasi anda. Protsessi kirjeldamine eeldab samas ka mitmekülgse keele olemasolu.     Siiski ei saa arvata, et leid hilisema kognitiivse arengu hüpoteesi toetajaid oma vaateid muutma paneks. Olukorda ei tee lihtsamaks asjaolu, et 'kõrgem kognitiivne võimekus' ei ole üheselt defineeritud. Küsimus on pigem selles, kas selle eelduseks on tingimata abstraktsioonide tegemise võime või mitte.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature.Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa
