Super-Maa võib asuda eluks kõlbulikus piirkonnas
 Uus analüüs näitab, et 2008. aastal Päikesesüsteemist 42 valgusaasta kaugusel asuva kääbustähe HD 40307  ümbert leitud kolmele planeedile võib lisanduda veel kolm. Neist üks, super-Maa tüüpi planeet asub tähest sobival kaugusel, et sellel saaks leiduda vedelas olekus vett.   HD 40307 on Päikesest tuhmim ning jahedam. Sellegipoolest suudeti 2008. aastal Harps'i spektrograafi abil tähekiirguse muutusi analüüsides jõuda järelduse, et süsteemis peab tiirlema kolm planeeti. Sõltuvalt oma asukohast põhjustavad planeedid neid ümbritseva gravitatsioonivälja vahendusel tähe asukohas kergeid muutusi. Viimane peegeldub ka tähespektri nihkumises – Maast eemaldudes muutub see punakamaks, vastupidisel juhul sinakamaks. Ent tähespektris võivad muutusi tekitada ka mitmed teised protsessid, planeedisignaalid on peidetud müra sisse.   Pikemate vaatluste käigus on võimalik suur hulk segajatest eemaldada. Mikko Tuomi töörühm otsustas uue analüüsi käigus signaali puhastamise hõlbustamiseks aga teha midagi ebatraditsioonilist. Võttes aluseks, et enamik tähe enda aktiivsusega seotud muutustest põhjustab muutusi just spektri sinakamas osas, otsustas Tuomi kolleegidega selle tervikuna kõrvale heita. Teguviis kandis vilja – tõenäoliselt tiirleb süsteemis lisaks eelnevalt avastatutele veel kolm planeeti.   Seejuures tiirlevad kõikidest süsteemis asuvatest planeetidest viis tähele lähemal kui Merkuur Päikesele. HD 40307g orbiit on sarnane Veenuse omale – tähe ümber tiiru tegemiseks kulub sellel 198 päeva. Ent arvestades tähe pinnatemperatuuriga, oleks tiirlemisperiood siiski planeedilt vedelas olekus vee leidmiseks sobiv. Planeeti tabab umbes 38% vähem kiirgust kui Maad.   Arvutuste kohaselt on HD 40307g mass võrdne 7,1 Maa massiga. Kuna aga planeedi raadiust võimalik leida pole, ei saa midagi öelda selle koostise kohta. Kuna Päikesesüsteemis super-Maa tüüpi planeete ei leidu, on ka oletuste tegemine raske. Siiski koosnevad enamikes teistes planeedisüsteemis leitud super-Maad tõenäoliselt suuremas osas kiviräbust. Kindel on see, et planeedi gravitatsiooniväli on püsiva atmosfääri olemasoluks sobiv.   Siiski tasub rõhutada, et hetkel saab nähtavaid signaale liigitada vaid planeedikandidaatide hulka. Samuti on osa astronoomidest teate suhtes juba skeptiliselt suhtunud olnud. Nii märkis aastaid tagasi sama tähe kohta kogutud andmeid analüüsinud Fransesco Pepe Los Angeles Times'ile, et tema töörühm märkas nähtavaid signaale juba toona. Ent tema arvates olid need liialt müra sisse uppunud, et potentsiaalsetele planeeditele alternatiivsed seletused välistada.   Analüüs ilmub ajakirjas Astronomy and Astrophysics.Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa
