Kakaduud suudavad tööriistu valmistada
Viini ülikooli aviaariumis mängib Goffini kakaduu kivikesega. Ühel päeval on Figaro aga veidi hooletu ning pillab selle puuri muust maailmast eraldava võre taha. Papagoi näib korraks oma mängukanni unustavat ja lendab minema, ent peagi naaseb ta bambusevarre tükiga.Viimast oma kõvera noka vahel hoides üritab ta selle abil kivikest haardeulatusse nihutada.   Kirjeldatud stseenis ei tundu olevat midagi kummalist. Ebaõnnestumisega lõppenud Figaro katse oma kivike tagasi saada oli aga sellegipoolest piisav, et aviaariumis töötavate teadlaste tähelepanu pälvida. Veel suhteliselt hiljuti arvati, et tööriistu oskavad kasutada vaid inimesed. Mõni aeg hiljem lisandusid sellele primaadid ja mõned teised imetajad. Seal paradigma muutus ei peatunud. Peagi leiti, et ka mõned metsikus looduses elavad linnud kasutavad toiduhankimise hõlbustamiseks enda valmistatud abivahendeid. Ent säärast käitumist on seni leitud esinevat vaid vareslaste sugukonnas.   Papagoid on seevastu pigem tuntud oma keeleliste oskuste poolest. Metsikus looduses on nähtud neid kasutavat vaid töötlemata tööriistu. Figaro spontaanne käitumine ajendas Alice Auersperg'i ja tema kolleege kontrollima, milleks kakaduu veel suuteline on. Eriti juhul, kui katsesse lisada kivikesest suurem motivaator, näiteks pähkel. Sarnaselt eelnevaga üritas Figaro esmalt pähklit õngitseda töötlemata tööriistaga – suvalise puuri põhjas leiduva oksaraoga. Viimast kasutada üritades avastas ta aga, et see on liiga lühikelt.   Seejärel rebis ta aediku puitosast välja juba pikema kiu, mille abil Figaro viimaks pähkli tõmbavate ja tõukavate liigutustega viimaks noka haardeulatusse toimetas. Erinevate katsete käigus kasutas ta erinevaid tööriistu ning tegi pea alati enne nende kasutamist nendes mõningaid muudatusi. Vähemalt ühel korral muutis ta abivahendi disaini neljal erineval viisil. Töörühm otsustas kontrollida, kas ka teised samasse liiki kuuluvad kakaduud selleks võimelised on. Ent kiire katse näitas, et teises aedikus resideeriv isane sääraste trikkide kasutamise peale ei mõelnud   Sama ei kehtinud aga Figaro kaaslase Heidi kohta, kes temaga üksilduse leevendamiseks samas aedikus elab. Sarnaselt esimesele ta üritas pähklite saamiseks abivahendeid kasutada. Tõenäoliselt ei olnud tal aga Figaro teguviisi omastamiseks piisavalt aega või võimalusi. Nii ei üritanud ta tööriistade kuju muuta ja nende kasutamist pärast teisele poole võret sattumist nokka kasutades jätkata. Samas pole selge, mis Figaro kogitiivse võimekuse võimendumise tingis.   Küll aga demonstreerib uurimus, et tööriistade kasutamiseks ei ole tõenäoliselt vaja mingit kindlat vaimset võimet. Pigem on küsimus selles, kas liigil on algupäraselt füüsiline võime tööriistu hoida, kasutada ja töödelda, milleks näiteks teatud noka kuju sobilik on. Sealt edasi on küsimus juba vastava võimekuse avaldumises, mis sõltub olukordadest, kuhu liigi esindaja satub.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjasCurrent Biology.Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa
