Miks-küsimus toob vaated tsentrisse
Priit EnnetKas on midagi, milles olete täiesti kindel? Täiesti kindel! Aga miks? Miks te arvate, et te selles nii kindel olete? Ameerika psühholoogide katsed vähemalt näitavad küll, et te ei tarvitse enam nii kindel olla, kui teilt on küsitud mõned miks-küsimused – kasvõi mõne muu asja kohta. Teadlased järeldavad, et abstraktselt mõtlemine teeb inimese seisukohti mõõdukamaks. Ja just üldistuse või abstraktsuse maile miks-küsimused me mõtteid suunavad. Illinois' Ülikooli psühholoogiaprofessor Jesse Preston ja ta kolleegid tegid katseid, milles näitasid vabatahtlikele pilti sellest, kuidas 2001. aasta 11. septembril lendas lennuk New Yorgi pilvelõhkujasse. Seejärel küsiti neilt, mida nad arvavad sellest, et terrorirünnaku toimumispaigast vaid kaks kvartalit eemale on ehitatud islamikogukonna keskus ja mošee. See on teema, mis kütab Ameerikas poliitilisi kirgi ja jaotab inimesi teravalt kahte leeri. Vabatahtlikke oligi katses kahesuguseid, konservatiivsete ja liberaalsete poliitiliste vaadetega – ja kasutan neid mõisteid siin mõistagi Ameerika-pärases tähenduses. Konservatiivid on selles küsimuses selgelt islamikeskuse ja mošee vastu, liberaalid poolt. Katseid tehti kolme moodi. Mõnedele osalisele näidati lihtsalt terrorirünnaku pilti ja küsiti arvamust islamikeskuse kohta. Teiste käest küsiti vahepeal kolm kuidas-küsimust suhteliselt asjassepuutumatul, tervise eest hoolitsemise teemal. Kolmandate käest küsiti samal teemal kolm miks-küsimust. Ja selgus, et selles kolmandas, miks-küsimuste katses, olid konservatiivide ja liberaalide vastused islamikeskuse kohta teineteisele lähenenud ehk nihkunud tsentri suunas. Selgitus on selles, kirjutavad teadlased ajakirjas Social Psychological and Personality Science, et miks-küsimuste peale hakkavad inimesed paremini niiöelda suurt pilti aduma ja see aitab näha teemasid mitmest eri vaatepunktist. Vaata veel: Abstract thinking can make you more politically moderate (PhysOrg)
